Tervishoiuteenuse osutajate kasumlikkus paranes eelmisel aastal tublisti

Haigekassa. Foto: Madis Veltman

Eelmisel aastal teenisid tervishoiuteenuse osutajad kokku 1,68 miljardit eurot tulu, mis tuli nii tervishoiuteenuste osutamisest kui muust majandustegevusest. Võrreldes 2019. aastaga suurenes tulu 13 protsenti.

Tervishoiuteenuse osutajate tulud kasvasid seoses Eesti Haigekassa rahastuse suurenemisega ning koroonapandeemiaga seotud täiendavate toetustega riigieelarvest, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) esmaspäeval avaldatud statistikast.

70 protsenti tervishoiuteenuse osutajate tuludest ehk 1,18 miljardit eurot tuli haigekassalt. Aasta varasemaga võrreldes kasvasid need tulud 113 miljoni euro ehk 11 protsendi võrra. Suurima osa, 74 protsenti haigekassa rahastusest said haiglad, 14 protsenti perearstid.

12 protsenti tervishoiuteenuse osutajate tuludest laekus patsientidelt, kes tasusid tervishoiuteenuste eest kokku ligi 201 miljonit eurot. Võrreldes 2019. aastaga oli patsientidelt laekunud tulu 3 protsenti väiksem. Laekumised patsientidelt suurenesid perearstiabiasutustes ja ambulatoorses eriarstiabis, vastavalt 10 ja 6 protsenti.

Tervishoiuteenuse osutajate kulud suurenesid eelmisel aastal 11 protsenti. Tervishoius on suurimaks kuluartikliks tööjõukulud, sellele läheb enam kui pool kuludest. Tööjõukulud olid möödunud aastal 10 protsenti suuremad kui 2019. aastal. 

Haiglad lõpetasid aasta suurima kasumiga

Tervishoiuteenuse osutajate mulluse majandustegevuse tulemuseks oli kokku 128 miljoni eurone kasum, mis oli 38 miljonit eurot suurem kui aasta varem. Teenuseosutajate kasumlikkus paranes tänu kiirele tulude kasvule, mis ületas kulude kasvu.

Keskmiselt teenis üks tervishoiuteenuse osutaja 2020. aastal 90 000 eurot kasumit. Haiglad lõpetasid majandusaasta suurima kasumiga – kokku ligi 40 miljonit eurot, mis oli 25 protsenti suurem kui 2019. aastal. 82 protsenti tervishoiuteenuse osutajatest lõpetas aasta kasumlikult, 18 protsenti jäid kasumita või olid kahjumis.

Tervishoiuteenuse osutajad investeerisid põhivarasse ligi 123 miljonit eurot. 55 protsenti investeeringutest tehti hoonete laiendamiseks ja remondiks, 30 protsenti läks masinate ja seadmete soetamisse, peamiselt meditsiiniseadmete uuendamisse.

Haiglaraviteenuse osutajad olid suurimad investeerijad, kes tegid kaks kolmandikku tervishoiu investeeringutest. Nendest 58 protsenti läks hoonetesse ning 32 protsenti masinate ja seadmete soetamisse. Transpordivahenditesse investeerisid teistest rohkem perearstiabiasutused ja kiirabiteenuse osutajad. Transpordivahendeid soetati ligi 5 miljoni euro eest ehk 4 protsenti kõigist tervishoiu investeeringutest.