Tööandjad suhtuvad õppusel Okas osalejatesse mõistvalt

Ajutise tõkestusaia paigaldamine idapiirile õppusel Okas 2021. Foto: Madis Veltman

Paljud Eesti ettevõtted katavad kaitseväe õppe­kogunemisele Okas siirdunud reservväelastest töötajatele eemal viibitud aja eest palga ja riigilt saadava toetuse vahe, ent on neidki, kes palgavahet ei kompenseeri. Peamurdmist pakub lühikese etteteatamisajaga n-ö püssi alla võetud spetsialistidest jäävate tühimike täitmine.

Tartus tegutseva osaühingu Mapri Ehitus tegevjuht Tarmo Roos tähendas, et nende ­töötajad käivad pidevalt reservõppustel ja Kaitseliidu kogunemistel. «Jätkame alati töötajatele tasu maksmist ka kogunemise ajal. See on meie panus riigikaitsesse,» ­rääkis Roos, kelle sõnul annab igasugune organiseeritud tegevus ja õpe töötajatele juurde oskusi tegutsemaks kriisisituatsioonis või ootamatutes olukordades. «Olles ise käinud kaitseväes ja kordusõppustel, tean, et need on ­vajalikud ning annavad inimesele võimaluse korraks argielust välja astudes asju teise nurga alt näha,» lausus ta.

Tartu linnavalitsuse kommunikatsioonijuht ­Lilian Lukka märkis, et neil puuduvad kesksed andmed, kas ja ­mitu linnaaparaadis töötavat reservisti seekord õppusele läks. «Aga meie tavapärane praktika on sellistel juhtudel jätkata oma töötajatele nende ametipalga maksmist,» kinnitas Lukka.

Lääne-Virumaa suuremate tööandjate hulka kuuluva uksetootja ASi Jeld-Wen Rakvere tehase juhi asetäitja Erkki Ehand sõnas, et nende ettevõttest läksid käimasolevale õppekogunemisele mõned mehed, kelle puudumine annab nende spetsiifilisi oskusi arvestades tunda. «Ütleme nii, et meilt ei osale mitte nii suures koguses, kuid tegu on väga kvalitatiivse tööjõuga. Asi ei ole kvantiteedis, vaid kvaliteedis,» kõneles Ehand.