Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

KESKPÄEVATUND Hõbemägi: Kõlvart teab väga hästi, et vene kool on kaotatud võitlus (6)

Mihhail Kõlvart Foto: Sander Ilvest
Copy

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Heldur Meerits arutasid Kuku raadio saate «Keskpäevatund» seekordses episoodis keskkonnaminister Tõnis Mölder taandumisest, Reformierakonna langemisest toetustabeli kolmandaks jõuks, Andrus Ansipi kriitikast Kaja Kallase aadressil ning Tallinna poliitikas toimuvast.

Lähemalt peatuti Mihhail Kõlvarti tänasel intervjuul Postimehele.

Heldur Meeritsat üllatas Kõlvart sellega, et ta niivõrd selgelt ütles välja, et vene koolid peavad Tallinnas säilima. «Seni on see jutt olnud oluliselt ümaram,» märkis Meerits ja nentis, et Kõlvarti seletused ning argumendid liiga tugevad ei olnud. «Ta ütleb, et pole lihtsalt nii palju eestikeelseid õpetajaid, et kõikidesse vene koolidesse neid jagub. Aga ma arvan, et kui otsida, siis küll leiab.»

«Tallinnas ei ole õpetajate puudust,» väitis seepeale Ainar Ruussaar. «Õpetajate puudus on Eesti väiksemates piirkondades,» selgitas Ruussaar. Meerits tõi välja, et väiksemates piirkondades on ka laste puudust ehk seal jäävad pigem õpetajad tööta ning järeldas, et õpetajate leidmine on rohkem tahtmise küsimus.

Samuti ei olnud Meeritsa jaoks veenev võrdlus Soomega. «Räägiti sellest, et eesti keele mitteoskamine seostub ka kehvema staatusega ühiskonnas ning väiksema sissetulekuga. Aga soomerootslaste puhul nii ei olevat. Siin on pigem see aspekt, et Soome naaber Rootsi ning Eesti naaber Venemaa on hoopis erinevad maad.»

Sellega, et võrdlus on halb, nõustus ka Priit Hõbemägi. «Mis on ühist, on see, et Tallinnas ei taha Eesti lapsed õppida vene keelt ning Soomes ei taha Soome lapsed õppida rootsi keelt. Mõlemad õpivad 5–6 aastat, siis lõpetavad kooli ning ütlevad ikka «mömm-mömm». Selles mõttes on see ikka maha visatud aeg,» sõnas Hõbemägi.

Ta avaldas arvamust, et vene keele õppimine on mõttetu ning saksa keele õppimisel oleks palju paremad tulemused.  «Kuna selle taga on ka mingi suur ja arusaadav läänekristlik kultuuriruum, kust on midagi saada ja kuhu võiks minna,» selgitas Hõbemägi ning küsis, mis on strateegilises mõttes mõte õppida vene keelt, kui Venemaa on Eesti suhtes vaenulik.

Ainar Ruussaar osutas, et keele oskamine ei jookse kunagi mööda külgi maha ning suur eesmärk peaks olema, et kooli lõpetav vene kultuuriruumist pärit noor inimene oskab eesti keelt.

Hõbemägi arvas lõpetuseks: «Kuna Mihhail Kõlvart on väga nutikas tegelane, siis ta teab väga hästi, et see on kaotatud võitlus ning vene kool kaob niikuinii. Aga ta kasutab seda oma valijate huvides.»

Tagasi üles