Uuring: 89 protsenti Eesti elanikest järgib maski kandmise kohustust

Foto on illustreeriv Foto: Mailiis Ollino

Elanike ohutunne püsib jätkuvalt kõrgel, ent on koos nakatumiste vähenemisega veidi langenud. Samas kinnitab 65 protsenti küsitletud elanikest, et järgib kõiki meetmeid viiruse leviku pidurdamiseks ja 89 protsenti kinnitab, et kannab selleks maski, selgub riigikantselei tellimusel Turu-uuringute AS-i tehtud elanikkonna küsitlusest.

«Elanike ohutunnetus on viiruse leviku olukorraga kooskõlas ning inimesed järgivad tervise hoidmiseks vajalikke juhiseid. Võrreldes teise laine tipuga, kui vaktsineerida veel laialdaselt ei saanud, on siiski märgata, et kontrollimeetmetest kinnipidamise soov on langenud,» kommenteeris Turu-uuringute AS-i uuringujuht Vaike Vainu.

Kriitiliseks hindab olukorda 62 protsenti elanikest, oktoobri lõpus oli nii arvanud vastajaid 72 protsenti. Võrreldes oktoobriga on kasvanud nende inimeste osakaal, kelle arvates on terav kriis möödas, kuid valvsuse säilitamine ja ohutusabinõude järgimine siiski jätkuvalt oluline – oktoobri lõpus arvas seda 8 protsenti vastajatest, nüüd 20 protsenti. Inimesi, kelle arvates on olukorrale üle reageeritud, oli oktoobri lõpus 13 protsenti ja novembri keskel 11 protsenti. Inimestest, kes end Covidi vastu vaktsineerida ei plaani, arvab 48 protsenti, et olukorrale on üle reageeritud. Aasta kõige madalamal tasemel oli elanike ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes juunis, mil olid ka kõige madalamad nakatumisnäitajad. Ohtlikuks hindas olukorda sellal vaid 10 protsenti vastajatest, augusti keskpaigas aga juba 39 protsenti.

Elanike hinnang viiruse leviku pidurdamiseks antud ametlike juhiste järgimisele püsib samal tasemel nagu oktoobris: küsitletutest 65 protsenti märkis, et järgib kõiki ametlikke juhiseid (oktoobris 63 protsenti), 22 protsenti järgib enamikku juhistest (oktoobris 24 protsenti), 8 protsenti järgib mõningaid reegleid (oktoobris 6 protsenti) ning 4 protsenti juhiseid ei järgi (oktoobris 6 protsenti). Kõige levinumad tegevused nakatumise vältimiseks on maskide kandmine, mida enda kinnitusel teeb 89 protsenti vastajatest, ning regulaarne kätepesu, mille tõi välja 81 protsenti. Kõrgeim oli elanike hoolsus juhiste järgimisel selle aasta märtsi keskel, mil ka nakatumisnäitajad olid väga kõrged ning vaktsineerimine alles hiljuti alanud. Tollal proovis kõiki juhiseid järgida 80 protsenti elanikest.

Võrreldes oktoobriga on pisut vähenenud piirangute karmistamist toetavate inimeste osakaal, oktoobris oli see 55 protsenti, nüüd 48 protsenti. Kasvanud on kehtivate meetmetega rahul olevate inimeste osakaal – oktoobris oli nendega rahul 19 protsenti vastajatest, nüüd 28 protsenti. Piirangute leevendamist pooldavate inimeste osakaal püsib 18 protsenti juures.

Elanike informeeritus koroonaviiruse leviku piiramiseks sisse viidud meetmetest on suhteliselt kõrge – kehtivate meetmetega on hästi kursis 44 protsenti ja üldjoontes kursis 45 protsenti elanikest. Elanikest 65 protsenti kasutab koroonaviiruse teemal teabe saamiseks allikaid, mida peab kindlaks ja usaldab, 27 protsenti aga tunneb, et usaldusväärse info leidmine on keeruline. Aasta jooksul on kasvanud arvamus, et koroonaviiruse kohta levib palju ebatäpset infot (jaanuaris arvas nii 70 protsenti ja novembris 83 protsenti), et viiruse kohta levib palju petlikku ja sihilikult eksitavat infot (53 protsenti jaanuaris ning 72 protsenti novembris) ning et väärinfot levitatakse tahtlikult eesmärgiga inimesi kahjustada (39 protsenti jaanuaris ning 52 protsenti novembris).

«Arvestades seda, et koroonaviiruse ning vaktsineerimise kohta levib palju vastuolulist infot, on ootuspärane, et inimeste suhtumine vastavasse infosse on muutunud kriitilisemaks,» kommenteerib tulemusi Vainu. «On näha ka seda, et eestlased suhtuvad koroonaviiruse teemalisse infosse keskmiselt kriitilisemalt kui muukeelsed elanikud. Siiski on hea meel tõdeda, et kõige usaldusväärsemateks infoallikateks vaktsineerimise teemal peetakse eelkõige Eesti arste ja teadlasi, perearste ning riigiasutusi.»

Positiivset suhtumist koroonaviiruse-vastasesse vaktsineerimisse väljendab 83 protsenti elanikest (78 protsenti küsitletutest oli juba vaktsineeritud ning 5 protsenti plaanis lasta end vaktsineerida). Vähemalt ühe süstiga Covidi vastu vaktsineeritud vastajatest 21 protsenti oli saanud juba ka tõhustusdoosi. Lõpetatud vaktsineerimiskuuriga vastajatest, kes veel tõhustusdoosi saanud pole, soovis 64 protsenti  saada tõhustusdoosi kohe, kui viimasest vaktsineerimisest on möödas soovitatud aeg. Kokku plaanib tõhustusdoosi teha 75 protsenti vastajaist, kelle vaktsineerimiskuur on lõpetatud, kuid kes veel tõhustusdoosi saanud pole. Enda vaktsineerimise vastu on 15 protsenti vastajatest.

Covid-19 teemalise elanikkonnaküsitluse tellis riigikantselei ja viis läbi Turu-uuringute AS. Uuringu 34. küsitluslaine viidi läbi ajavahemikus 10.–15. november 2021.

Uuringuga saab lähemalt tutvuda siin.