/nginx/o/2009/10/13/249986t1h8bf9.jpg)
Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis võimaldab kohtuekspertiisi valdkonnal minna üle digitaalsete lahenduste kasutamisele ning muudab kohtuekspertiisid kiiremaks, paremini kättesaadavaks ja kvaliteetsemaks.
Eelnõu muudab kohtuekspertiisi digitaalseks
«Kohtuekspertiisi seadus loodi peaaegu kakskümmend aastat tagasi ja seda muudeti viimati 2012. aastal. Teadus ja tehnika on aga vahepeal kiirelt arenenud, mistõttu on muutunud ka ekspertiiside tellimise vajadus ja neile esitavad nõuded. Tegemist on aga olulise valdkonnaga, mis vajab kaasajastamist ja pika aja jooksul kerkinud probleemid lahendamist,» ütles justiitsminister Maris Lauri.
Muudatustega tagatakse kohtuekspertiisi valdkonna õiguslik valmisolek üleminekuks täielikult digitaalsele kohtumenetlusele, mis on ka kriminaalmenetluse seadustiku revisjoni üks peamisi eesmärke. Näiteks tekib eelnõuga võimalus nn digilahanguks.
«Muudatus annab kohtuarstile võimaluse teatud juhtudel nn täislahangust loobuda ja teha selle asemel digilahang ehk radioloogiline uuring ning anda enda arvamus kohtule dokumentide alusel. See aitab hoida kokku väga nappi kohtuarstide ressurssi. Eesti kohtuekspertiisi instituudis on nüüdseks olemas ka tehniline võimekus ja väljaõppinud personal, et digilahanguid nii Tallinnas kui Tartus teha,» rääkis justiitsminister.
Eelnõuga liidetakse seni eraldi asunud riiklik sõrmejälgede register ja DNA-register üheks riiklikuks süüteomenetluse biomeetriaregistriks, kuhu kantakse kuritegudes kahtlustatavate ja süüdistavate inimeste andmed. Olukorras, kus inimeselt võetakse seaduse järgi nii sõrmjäljed kui DNA-proov, siis tagab ühtne register selle, et isikuandmed ja kriminaalmenetluse andmed oleksid ühes kohas. Tulemusena vastavad andmekogud ja registrid varasemast paremini isikuandmete kaitse nõuetele.
Oluline muudatus süütegude paremaks lahendamiseks on kahe biomeetrilise tunnuse ehk näo- ja häältuvastamise lisandumine. «Uued tehnoloogilised lahendused võimaldavad koguda ja töödelda kahtlustatavate, süüdistatavate ja süüdimõistetute näokujutisi ja häälnäidiseid, mida siiani ei ole kuritegude avastamise ja ärahoidmise eesmärgil kesksesse infosüsteemi kantud, kuid vajadus selle järele on olnud juba ammu ning selleks tuleb luua korrektne juriidiline alus,» märkis Maris Lauri.
Eelnõuga tagatakse kohtuekspertiisi kui teenuse kiirem ning parem kättesaadavus ja kvaliteet. Muudatused annavad menetlejale selgemad suunised, millal saab tellida ekspertiisi riiklikust ekspertiisiasutusest ja millal tuleb pöörduda registreeritud eraeksperdi poole. Samuti selle, millise kvaliteediga tulemust on ühel või teisel juhul oodata. Samuti peab menetleja teadma, kuidas, millal ning millistel tingimustel on võimalik ekspertiisi tellida välismaalt.
Riiklikult tunnustatud eksperdi nimi muutub edaspidi registreeritud eraeksperdiks. «Praegune nimetus on tekitanud segadust, sest arvatakse, et riiklik tunnustus tähendab riiklikku garantiid tema tehtud ekspertiisile. Tegelikult on tegemist eraõiguslikult tegutseva spetsialistiga, kes on kantud informatiivsesse nimekirja ja kelle taust on kontrollitud peamiselt varasemate karistuste puudumise ja haridust tõendav dokumendi osas,» selgitas justiitsminister.