/nginx/o/2021/09/15/14071060t1h40d9.jpg)
Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon käsitles tänasel istungil COVID-19 toetusmeetmete rakendamist Maaelu Edendamise Sihtasutuses (MES) hinnates MESi kriisimeetmete vastavust 2020. aasta lisaeelarve eesmärgile, MESilt kriisilaene ja käendusi saanud ettevõtjate vastavust kriisimeetme sihtgrupi tunnustele ning haldusmenetluse rakendamist riigi juriidilistes isikutes.
Komisjoni esimees Eduard Odinets sõnas, et juba eelmisest aastast alates komisjonis arutlusel olnud MESi teemale tõmmati tänasega joon alla.
«Veendusime, et MES ei ole toetusi jagades käitunud riigikogu antud suunistest lähtuvalt. Saame aru, et oli kriisiaeg ja mõne otsusega oli kiire, kuid investeerimislaenude andmist käibelaenudeks eraldatud vahenditest ei saa lugeda tööõnnetuseks, nagu seda mõnel puhul on püütud serveerida. Riigieelarve midagi sellist ei lubanud, meil oli juttu ainult käibelaenudest,» ütles Odinets.
Ta lisas, et tegelikult valitses MESis taotluste menetlemisel paras kaos ja selle vältimiseks tuleb edaspidi rangelt järgida haldusmenetluse printsiipi.
«Riigi juriidiline isik peab avalikku raha jagades käituma riigi esindajana, mitte arvama, et neil on oma reeglid ja raha võib jagada vastavalt kõhutundele või käituda pangana,» märkis Odinets. «Hea, et maaeluministeerium on järeldusi teinud ja me loodame ka omalt poolt, et midagi sellist me enam ei näe.»
Komisjoni aseesimehe Valdo Randpere sõnul käib MESis toimunu kohta ka ametlik uurimine ning kahele endisele juhatuse liikmele on esitatud kahtlustus. «Kui riigile on kahju tehtud, siis tahaks teada, kas mõnda antud käendustest või laenudest oleks võimalik ka tagasi nõuda. Sellele vastuse saamiseks tuleb uurimise lõpuni oodata,» ütles Randpere.
Riigikontroll on oma auditis välja toonud, et osa COVID-19 mõjude leevendamiseks mõeldud laenuraha läks ettevõtetele, kes ise kriisi mõju ei täheldanud või nägid mõjuna vaid seda, et pank neile raha ei laena.
Seda, kas laenuvajadus oli põhjustatud just COVIDi-kriisist, MES auditi järgi alati välja ei selgitanud, kuigi COVID-19 levikuga kaasnev negatiivne mõju oli meetme tingimuste järgi laenu saamise peamine eeldus. Samuti leidis riigikontroll, et MES on laenuotsuste tegemiseks vajalikku teavet kogunud ettevõtetelt erineval määral ja moel ning laenust keeldumisel jäi puudu otsuste läbipaistvusest.
Postimees kirjutas septembris, et kahtlustuse järgi väljastas MES üle 24 miljoni euro laenu vähemalt 42 äriühingule, mis ei vastanud meetmete tingimustele.
Kahtlustuse järgi väljastas MES üle 24 miljoni euro laenu vähemalt 42 äriühingule, mis ei vastanud meetmete tingimustele. Sihtasutuse juhatuse liikmeid Raul Rosenbergi ja Madis Reinupit kahtlustatakse riigi varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumises ehk usalduse kuritarvitamises.