NÄDALA RETSEPTID ⟩ Eesti kodudes läheb prügisse toitu 98 miljoni euro eest aastas. Kuidas seda vältida?

Sarnaselt lillkapsaga võib vürtsika harissaga maitsestatult küpsetada ka teisi köögivilju, näiteks porgandit. FOTO: Shutterstock Foto: Shutterstock

SÄÄSTLIK KÖÖK. Eestis läheb aastas prügikasti kolossaalne kogus toidujäätmeid, ligi 167 000 tonni. Sellest poole võiks päästa. Toidupanga juht Piet Boerefijn ja Fotografiska peakokk Peeter Pihel annavad vihjeid, kuidas vähem toitu raisata.

Kahetised tunded, nendib jätkusuutlikku elustiili edendava nulljäägi-restorani Fotografiska peakokk Peeter Pihel, kui meenutab pilguheitu toidupanga kaubikusse, mis saabus igaõhtuselt poodide kogumisringilt. Kõige rohkem oli seal pisut väsinud välimusega puu- ja köögivilju, palju leiva-saiatooteid ja kuivaineid, muu hulgas makarone, vähem piimasaadusi ja liha… Kogus oli hämmastavalt suur, kogu kraam veel täiesti söögikõlblik.

Pihel sõelus sealt välja toiduained üheks lõunasöögiks, millega toidupank tähistas ÜRO algatust hakata septembris korraldama üleilmset toiduraiskamise teadvustamise päeva. Ta põimis selle kokku muu tooraine ja maitsetega, mis Fotografiska köögis tavaliselt olemas. Ülejäänu läks annetusena abivajajatele – nagu ikka.