Kaitseliit ja kaitsevägi uuendavad relvastust

Riigi kaitseinvesteeringute keskuse juht Kusti Salm ja Eesti Kaitseväe juhataja Martin Herem suvel saabunud kaitseväe uute automaatidega R20 Rahe. Sellised relvad saab ka Kaitseliit. Foto: Mihkel Maripuu

Riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) hankega uuendatakse kaitseväe ja kaitseliidu käsitulirelvi, automaatrelvi, snaipripüsse ning kuulipildujaid. Lisaks plaanitakse kasvatada kaitseliidu tankitõrje võimekust. 

Käimasoleva kuulipildujate hankega hangitakse kaitseväele ja kaitseliidule ligi 500 kuulipildujat. Hanke raames vahetatakse osaliselt välja varem teenistuses olnud kuulipildujad MG-3. Uued kuulipildujad on kergemad ning ergonoomilisemad kui varem ning lisaks saab neile peale panna erinevaid lisaseadmeid ning sihikuid. Hanke tulemusena sõlmitakse seitsmeaastane raamleping, mille kogumaht on 24 miljonit eurot. Eeldatav tarneaeg on aastal 2023.

Lisaks kuulutatakse lähiajal välja snaipripüsside hange, mille eesmärk on täielikult üle minna 8,6 mm kaliibrile, millega on võimalik tagada suurem laskeulatus.

Seitsmeaastase raamlepingu kogumaht on 12 miljonit eurot.

RKIK relvastuse kategooriajuht Ramil Lipp märkis, et käsitulirelvade hankimisel on kaitseväega tehtud tihedat koostööd ja eesmärk on parima hinna ja kvaliteedi suhtega relvastuse kasutuselevõtt.

Kaitseväe pearelvuri major Risto Pärteli sõnul on uute relvade soetamine Eesti kaitsevõimele märkimisväärne samm. «Tegemist ei ole mitte ainult vana relvastuse väljavahetamisega uute vastu, vaid tänapäevaste sihtimisseadmete kasutuselevõtuga kaasneb märkimisväärne efektiivsuse tõus. Sõdurid suudavad uute relvadega kiiremini ja täpsemalt lasta, olgu öö või päev,» märkis ta.

Kaitseliidu käsitulirelvade varustus täieneb Norra püstolite Glock-17 ja automaatrelvade R20ga, mis vahetavad välja seni maakaitseüksustes kasutuses olevad automaadid AK-4. Lisaks käsitulirelvadele ja automaatrelvadele on plaanis kasvatada kaitseliidu tanktitõrje võimekust.

Eeldatav tarnete aeg on 2023. aastal.

«Palju suuri ja väikseid muudatusi kokku teeb sellest sõduri jaoks hindamatu tööriista, mis võimaldab varasemast kiiremat ja täpsemat laskmist, sõltumata laskeasendist või kantavast individuaalvarustusest,» kommenteeris kaitseliidu tagalaosakonna ülem major Mehis Anni.

Uued automaatrelvad on efektiivsemad, kergemad, kasutaja jaoks lihtsamalt käsitletavad ja ergonoomilisemad. Näiteks on igal relval standardina punatäppsihik ja võimalus seadistada kaba pikkust, lisaks saab kasutaja relvale paigaldada lisavarustust, nagu 40 mm relvaalune granaadiheitja, lasersihik, öölamp, summuti jm. Esimesed käsitulirelvad jõuavad kaitseliitu 2022. aasta esimeses pooles.