/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/03/30/13705014t1h64c0.jpg)
Eesti noored on saanud pandeemia ajal finantsiliselt kannatada, suurenenud on noorte töötus ning tuntakse muret oma rahalise olukorra pärast, selgub mõttekoja Praxise uuringust.
Praxise uuring: koroonapandeemia suurendas noorte töötust
Erinevalt paljudest OECD riikidest Eestis spetsiaalselt noortele mõeldud tööturu- ega finantsmeetmeid pandeemia mõju leevendamiseks kasutusele ei võetud.
Eesti noorte seas on viiruskriisi aegsel tööturul enim kannatada saanud 15–19-aastased, kelle hulgas kasvas töötus 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga 8,5 protsendipunkti võrra, samal ajal kogu tööealise elanikkonna töötus suurenes 2,4 protsendipunkti. Teistest rohkem kannatasid tööturul noored mehed ning Tallinna ja Ida-Virumaa noored. Märkimisväärselt on suurenenud pikaajaliste noorte töötute ja mitte-eestlastest NEET-noorte osakaal. Tegemist on noortega, kes ei õpi ega tööta ega osale koolitustel.
«Noorte tööturuolukorda on pandeemia tabanud iseäranis valusalt, kuna just noored töötavad teistest vanuserühmadest enam kriisis tugevalt kahjustada saanud valdkondades nagu toitlustus, turismindus ja meelelahutus,» põhjendas noorte raskusi pandeemiaaegsel tööturul uuringu üks autor Praxise analüütik Sandra Haugas.
«Olukorda seletab seegi, et noorte hõivatus on teistest suurem ebakindlatel ja madalapalgalistel töökohtadel, mida kriisi tingimustes ohustab kiire kadumine. Keerukaks teeb noorte olukorra ka see, et samal ajal, kui kogu elanikkonna seas on neid, kelle tööandja ja töö iseloom võimaldavad teha kaugtööd umbes kolmandik, siis noorte seas kõigest viiendik – pandeemia ajal on aga tööturul paremini hakkama saanud just need, kellel on olnud võimalus teha oma tööd distantsilt.»
Eesti eristub paljudest teistest OECD riikidest selle poolest, et spetsiaalselt noortele mõeldud tööturu- või finantsmeetmeid meil pandeemia mõju leevendamiseks kasutusele ei võetud. Näiteks tööhõivepoliitikas otsustati Eestis minna niiöelda universaalsete meetmete pakkumise teed. Seda põhjendati asjaoluga, et viiruskriisi eel juba eksisteerisid Eestis mitmed noortele suunatud tööturumeetmed, mida kasutati ka pandeemia tingimustes. Sarnaselt Eestiga olid noorte tööturumeetmed pandeemiaeelselt paljudes teistes riikides, kus loodi noortele siiski akuutses kriisis abi pakkumiseks uusi niiöelda hädaabimeetmeid.
Pandeemia ajal on märkimisväärne ka noorte mure oma finantsolukorra pärast. OECD andmetel tunnevad veidi enam kui pooled ehk 55 protsenti 18–29-aastased Eesti noored muret oma rahalise olukorra ja üldise heaolu pärast. Uuringu käigus intervjueeritud tugiprogrammide eksperdid rõhutavad toetust, näiteks toiduabi otsivate noorte inimeste arvu kasvu pandeemia ajal.
Nagu kogu maailmas, on ka Eestis toonud viiruskriis kaasa vaimse tervise kriisi. Stressitajumine on pandeemia ajal tõusnud nii noorte kui ka kogu elanikkonna seas, ent noorte seas esineb nii stressi kui ka vaimse tervise häireid oluliselt sagedamini kui teistes vanuserühmades. Enam kui pooltel ehk 55 protsendil Eesti 15–24-aastastest noortest esineb depressiooni või teisi meeleoluhäireid, enam kui kolmandikul ehk 38 protsendil ärevushäireid ja 68 protsendil vaimset kurnatust.
Noorte vaimse tervise kriisi peamiseks eelduslikuks seletuseks on (üli)koolide, huviringide ja meelelahutusasutuste sulgemisest tulenev suhtlemisnappus, sest just noorte jaoks on suhtlemisel vaimse tervise hoidmisel, tervikliku minapildi kujundamisel ja iseseisvaks täiskasvanuks saamisel kriitiliselt tähtis roll.
Need noored, kellel on pandeemia ajal olnud hea ligipääs digitehnoloogiale, on suhtlemisvaegusega kaasnevate vaimse tervise probleemide eest olnud kohati kaitstumad. Samuti on vaimse tervise häirete eest olnud paremini kaitstud noored, kellel on hästi toimiv pereelu ja positiivsed suhted lapsevanemate või hooldajate ning õdede-vendadega. Uuringus leiti, et pandeemia tagajärjel tekkinud noorte vaimse tervise kriisi leevendamiseks rakendatud abinõud Eestis ei ole olnud piisavad.
Pandeemia tekitatud ebakindlus tööturul ja majanduses koos vaimse tervise kriisiga on süvendanud noorte seas ebavõrdsust. Viiruskriisi tagajärjel on kannatanud rohkem need, kes juba pandeemia eelselt olid haavatavas olukorras – näiteks töötud, NEET-noored või madala haridustasemega noored. Ka vaimse tervise raskused tabasid eeskätt neid, kes olid juba eelnevalt haavatavamas seisus – noored, kellel juba olid vaimse tervise probleemid, noored, kellel nappis enesejuhtimise oskusi, noored, kellel puudusid positiivsed peresuhted, madala enesehinnanguga noored ja nii edasi.
Olukorras, kus paljude teenuste, näiteks hariduse, vaimse tervise nõustamise ja tööturuteenuste pakkumine ja ka noorte omavaheline suhtlus läksid üle veebikanalitesse, tekkis teenustele ja eakaaslastega suhtlemisele ligipääsuga probleeme ennekõike madalama sotsiaalmajandusliku taustaga noortel, kellel napib ressursse, näiteks digivahendeid, internetimahtu või privaatset ruumi kodus, et distantsilt teenuseid kasutada.
Analüüs on tehtud RITA 1 projekti «Covid-19 seotud majandusmõjude ning nende pehmendamiseks mõeldud poliitikameetmete tõhususe hindamine» raames. Projekti eesmärk on pakkuda ajakohast ja kvaliteetset sisendit koroonaviiruse pandeemiast tingitud kriisi lahendamiseks ning hinnata kriisi leevendamiseks välja töötatud kriisi leevendusmeetmete majanduslikku mõju.
Uuringu tellijaks on SA Eesti Teadusagentuur ja tööd rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu Eesti Teadusagentuuri programmist RITA ja Eesti riigi eelarvest.
Mõttekoda Praxis on kodanikualgatuslik, sõltumatu ja avalikes huvides tegutsev mõttekoda.