Riigikohus täpsustas allilmaveteranile Gulevitšile mõistetud karistust

Vjatšeslav Gulevitš. Foto: Tairo Lutter

Riigikohus täpsustas teisipäeval Kemerovo kuritegeliku ühenduse juhile Vjatšeslav Gulevitšile ehk Slava Kemerovskile mõistetud vanglakaristust.

Riigikohus tühistas Gulevitšile ringkonnakohtu poolt kahe erineva kuriteo eest mõistetud liitkaristuse, sest ühe teo eest mõistetud karistus polnud karistuste liitmise hetkel veel jõustunud ja hiljem seda muudeti.

Mullu 28. mail mõistis Harju maakohus Gulevitši süüdi kuritegeliku ühenduse juhtimises ja karistas teda kaheksa-aastase vangistusega. Kuna maakohtu otsus vaidlustati, siis see ei jõustunud.

Sama aasta 9. septembril mõistis Tallinna ringkonnakohus Gulevitši teises kriminaalasjas süüdi kannatanuna ütluste andmisest keeldumises ning karistas teda kuuekuulise vangistusega. Sellele karistusele liitis ringkonnakohus ka maakohtu poolt mõistetud, aga veel jõustumata kaheksa-aastase vangistuse ning määras liitkaristuseks kaheksa aastat ja kuus kuud vangistust.

Gulevitši kaitsja vaidlustas ringkonnakohtu otsuse riigikohtus, kuid karistuse liitmise küsimusele ta oma kaebuses tollal tähelepanu ei pööranud. Riigikohus ei võtnud kaitsja kassatsiooni menetlusse ja ringkonnakohtu otsus jõustus mullu 17. novembril.

Tänavu 7. aprillil esitas Gulevitši kaitsja riigikohtule teistmisavalduse, sest tema hinnangul oli liitkaristuse moodustamine ebaseaduslik, kuna kuritegeliku ühenduse asjas mõistetud karistus polnud liitmise ajal veel jõustunud.

Kaks kuud hiljem ehk 14. juunil tühistas ringkonnakohus paralleelselt kulgenud kuritegeliku ühenduse asjas Gulevitšile mõistetud kaheksa-aastase vangistuse ja mõistis talle karistuseks 12 aastat vangistust. See otsus jõustus Gulevitši süüdimõistmise ja karistamise osas 10. novembril, kui riigikohus ei võtnud tema kaitsja kaebust arutusele.

Teisipäevase otsusega rahuldas riigikohtu kriminaalkolleegium kaitsja teistmisavalduse ütlustest keeldumise asjas osaliselt. Kolleegium selgitas, et kuna ringkonnakohus muutis kuritegeliku ühenduse asjas maakohtu mõistetud karistust, siis tuleb teises asjas määratud liitkaristus nüüd tühistada.

Riigikohtu hinnangul ringkonnakohus eksis, kui liitis Gulevitšile mõistetud karistusele varasema karistuse, mis polnud veel jõustunud. Seaduse järgi saab mõistetud karistusele liita üksnes jõustunud karistuse. Karistuste liitmise probleeme aitaks vältida paralleelselt arutusel olevate kriminaalasjade ühendamine. Kui süüdistusi on arutatud siiski erinevates menetlustes, saab jõustunud karistused vajadusel liita täitmiskohtunik.

Nüüdseks on Gulevitšile ütluste andmisest keeldumise asjas mõistetud karistus kantud ja ta kannab kuritegeliku ühenduse asjas määratud karistust, mistõttu pole karistuste liitmine enam vajalik.

Süüdistuse järgi tegeles Kemerovo kuritegelik ühendus narkokuritegude ja väljapressimistega ning pakkus kuritegeliku taustaga ärimeestele oma kaitset.

Keskkriminaalpolitsei tegi 2016. aasta alguses alustatud uurimises koostööd Hispaania politseiga. Esimeste avalike menetlustoiminguteni jõudis keskkriminaalpolitsei 2017. aasta suvel, kui politsei ühisoperatsiooni käigus peeti Eestis ja Hispaanias kinni neli meest.

Kuritegelikku ühenduse juhtimises kahtlustatud Gulevitši võttis kinni Hispaania politsei 2017. aasta augusti alguses Malaga provintsis Mijases ning juba kuu aega hiljem toimetati ta sealt Eestisse, kus ta vahistati.