Riigikontroll: võidusamba ehitaja valiti ilma sisulise konkursita

Vabadussõja võidusammas. Foto: Liis Treimann

Riigikontroll leidis oma värskes auditis, et Vabadussõja võidusambaga seotud puuduste peamine põhjus seisnes poliitilise surve tõttu liigses kiirustamises. Ka samba projekteerija ja ehitaja valiti liiga kiiresti ehk ilma sisulise konkursita.

Riigikontrolli hinnangul on Vabadussõja võidusamba ehitamisel ilmnenud puuduste peamiseks põhjuseks liigne kiirustamine ja katse-eksituse meetodil töötamine.

Kiirustama sundis poliitilisel tasandil määratud ebarealistlik monumendi valmimise tähtaeg – samba avamise kuupäev (28. november 2008) määrati kindlaks veel enne, kui oli teada, millise kujuga ja millisest materjalist monument tuleb ning kui keeruline on ehitus.

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo nentis, et kui vaadata kogu samba püstitamise probleemi pikemal ajateljel, siis algfaasis tegutseti väga loiult, kuid lõppfaasis tormati ülepeakaela.

«Riigikogu tegi valitsusele ettepaneku korraldada koostöös Tallinna linnaga Vabadussõja võidusamba püstitamine ning tagada rahastamine märtsis 2005. Möödus poolteist aastat ja alles 2006. aasta augustis moodustas valitsus konkursikomisjoni,» rääkis Olgo.

Ta seletas, et seejärel läks veel kaheksa kuud, kuni konkurss üldse välja kuulutati ja siis 11 kuud, kuni sõlmiti samba ehitamise leping.

«Kogu samba ehitamiseks ja projekteerimiseks jäi ülinapp aeg ehk sisuliselt kaheksa kuud,» sõnas Olgo. «Meenutan, et hiljem kulus ainuüksi samba uue valgustuse saamiseks hankest kuni valmimiseni 14 kuud. Monumendi avamine 28. novembril 2008. aastal muutus soovunelmaks, mille täitumise võimalikkust ei olnud kohane kahtluse alla seada.»

Suure ajasurve tõttu ei järgitud mitmete hangete korraldamisel riigihangete head tava, ei suudetud adekvaatselt hinnata monumendi keskse osa – samba ja risti – valgustamiseks kavandatu sobivust ega teha nõuetekohast järelevalvet tööde kvaliteedi üle. Rohkete vajakajäämiste tõttu valmis Vabadussõja võidusammas soovitud tähtajast seitse kuud hiljem ja vajas pärast avamist kohe remontimist.

Mitmel juhul alustati ehitustöödega enne, kui oli valminud nõuetekohane projektdokumentatsioon ja tööde tellija ehk kaitseministeerium oli selle lõplikult heaks kiitnud.

Nõuetekohase projektdokumentatsiooni puudumise ja ajanappuse tõttu ei tehtud vajalikke ekspertiise tehnilistele lahendustele, mis osutusid hiljem mittetoimivateks (valgustus ja ventilatsioon) ja nõudsid riigilt lisakulutusi.

Samuti raskendas puudulik projektdokumentatsioon nõuetekohase omanikujärelevalve tegemist ja õigel ajal tööde teostuses puuduste tuvastamist.

«See, mis samba ehitamisega toimus, on ilmekas näide sellest, kui ei järgita normaalset tegutsemismalli – kõigepealt projekt, siis selle ekspertiis ja alles siis ehitamine. Samba puhul käis kõik see läbisegi või mõnel juhul isegi vastupidi,» leidis Olgo.

Riigikontrolli hinnangul valiti Tšehhi firma Sans Souci sammast ja risti projekteerima ning ehitama sisulise konkursita, kuna teistel konkursile kutsututel ei olnud pakkumuste esitamise ebamõistlikult lühikese tähtaja tõttu võimalust koostada nõutud detailsusega pakkumust.

2. veebruaril 2008. aastal tehti kolmele ettevõttele (Tšehhi, Saksamaa ja Rootsi) ettepanek esitada pakkumine samba projekteerimiseks ja ehitamiseks. Ent ainulaadse ehitise projekteerimiseks ja ehitamiseks anti pakkumiste esitamiseks ainult 9 päeva aega.

Rootslased teatasid, et ei suuda pakkumuse esitamise tähtajaks kokku leppida firmaga, keda nad pidasid sobivaks kavandama samba kandekonstruktsiooni ja tehnilisi süsteeme. Ka sakslased märkisid, et aega on liiga vähe ning esitasid vaid oma hinnasoovi, mis oli Sans Souci omast oluliselt kallim.

Seevastu Tšehhi ettevõte Sans Souc jõudis oma pakkumise vormistada vaid kuue päevaga. Põhjus polnud mitte eriti kiires reageerimisvõimes, vaid selles, et nad olid ettevalmistunud juba alates 2007. aasta detsembrist ja samas ka ministeeriumiga läbirääkimisi pidanud.

Pärast Sans Soucilt pakkumise saamist teiste võimalike partneritega läbirääkimisi ei peetud.

Kaitseministeerium möönas, et hanke objekti keerukuse tõttu oleks pidanud tegema konkursi korraldamiseks enam eeltööd, selleks aga väga pingelise ajakava tõttu aega ei jäänud.

Riigikontroll tõdes, et tagantjärele on võimatu hinnata, kas juhul, kui samba ja risti valmistaja otsimiseks oleks võetud rohkem aega, oleks õnnestunud leida lisaks Sans Soucile ka teisi firmasid, kes suutnuks samba ja risti soovitud ajaks valmis teha.

TAUST

Vabadussõja võidusammas on seni olulisim mälestusmärk, mis on Eestis pärast iseseisvuse taastamist püstitatud Eesti riikluse eest võidelnuile. Selle rajamiseks kulutas riik üle 8 miljoni euro, sh 200 000 eurot, mida olid annetanud tuhanded inimesed.

Monument valmis kavandatust märkimisväärselt hiljem. Pärast pidulikku avamist ilmnes selles mitmeid olulisi puudusi, seejuures ei olnud valgustussüsteem töökindel ja tuli tervikuna välja vahetada.

Vabadussõja võidusamba juures ilmnenud vead leidsid avalikkuses laialdast kajastamist, mistõttu on oluline esitada erapooletu hinnang kaitseministeeriumi tegevusele monumendi rajamise korraldamisel.

Auditit alustas riigikontroll väljaspool tööplaani 2008. aasta juulis, kui oli selgunud, et sammas kavandatud ajaks ei valmi.

Riigikontroll hindas kaitseministeeriumi tegevust Vabadussõja võidusamba rajamisel, alates monumendi kavandamisest kuni selle lõpliku valmimiseni. Hinnati monumendi ehitamise juhtimist, oluliste lepingupartnerite valikut, omanikujärelevalve korraldust ning monumendi valmistamiseks eraldatud raha kasutamise sihipärasust, säästlikkust ning seaduslikkust.

Ühtlasi analüüsiti, miks tekkisid Vabadussõja võidusamba ehitamisel probleemid ning mida arvavad eksperdid monumendi pikaajalise püsivuse kohta.

Riigikontroll tugines kaitseministeeriumist saadud dokumentidele, ministeeriumi ja monumendi rajamisel tema lepingupartnereiks olnud töötajate kirjalikele ning suulistele selgitustele, samuti ka Vabariigi Valitsuses arutatud dokumentidele.

Valikuliselt kontrolliti aastatel 2008–2009 monumendi rajamiseks tehtud kulutuste sihipärasust ja nende ministeeriumi raamatupidamisarvestuses kajastamise õigsust.

Riigikontroll palus mitmes küsimuses kahel korral selgitusi ka monumendi samba ja risti projekteerinud ning ehitanud Tšehhi firmalt Sans Souci s.r.o., kes küll lubas need esitada, kuid ei teinud seda.