GALERII ⟩ President Karis: Valgevene diktaator mängib inimeludega

President Alar Karis ütles täna Vilniuses kohtumisel Leedu presidendi Gitanas Nauseda ja Läti presidendi Egils Levitsiga, et Valgevene diktaator Aljaksandr Lukašenka mängib migrandikriisis inimeludega.

«Olukord Valgevene ning Euroopa Liidu ja NATO piiril Lukašenka režiimi tegevuse tõttu häirivalt pingeline. Valgevene diktaator mängib inimeludega, suunates neid oma poliitiliste ambitsioonide elluviimiseks piirile lõksu,» ütles Karis.

Balti riigipead arutasid Euroopa Liidu ja Valgevene piiril toimuvat hübriidrünnakut ka üle videosilla Poola presidendi Andrzej Dudaga.

«Tähistasime sel aastal kolme Balti riigi iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva. Praeguste sündmuste valguses näeme, et demokraatia ja inimõiguste austamist ning rahu ja stabiilsust Euroopas ei saa iseenesestmõistetavana võtta. Samuti tuletab see meile meelde, et Euroopas leidub diktaatoreid, kes ei hooli inimeludest ja kannatustest,» lisas president Karis.

Eesti president mõistis tugevalt hukka inimeste sellise ärakasutamise.

«Inimelud on poliitilistel põhjustel Lukašenka režiimi poolt ohtu seatud, selleks et tõmmata tähelepanu kõrvale Valgevene kodanike inimõiguste rikkumistelt. On oluline, et Valgevene pakuks nende riiki jõudnud inimestele piisavat kaitset ja hoolt ning et inimesed, kel pole juriidilist põhjust jääda, saaksid turvaliselt naasta oma koduriiki,» lausus president.

Karise sõnul on tal hea meel selle üle, et Euroopa Liidu algatatud kõnelused lennufirmade ja transiitriikidega näitavad positiivseid märke Lukašenka ebainimlikule tegevusele kaasaaitamise lõppemiseks. Eesti riigipea rõhutas, et oluline on jätkata konsultatsioone nii Euroopa Liidus kui NATOs, et olla valmis paindlikult olukorra arengule reageerima.

Balti riigipeade kohtumisel räägiti veel Venemaa relvajõudude kohaloleku suurenemisest Ukraina piiride lähedal. President Karise sõnul toetab Eesti Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.

Kolme Balti riigi presidendid allkirjastasid kohtumisel ühisavalduse kliimaeesmärkide ja jätkusuutliku arengu teemal ning tegid ühise avalduse Valgevene ja Euroopa Liidu piiril toimuvast.

Eesti Vabariigi presidendi, Läti Vabariigi presidendi ja Leedu Vabariigi presidendi ühisavaldus olukorrast Euroopa Liidu välispiiril Valgevenega

Meie, Eesti Vabariigi president Alar Karis, Läti Vabariigi president Eglis Levits ja Leedu Vabariigi president Gitanas Nausėda, kohtusime 2021. aasta 15. novembril Vilniuses. Me arutasime käimasolevat hübriidrünnakut, mille on käivitanud Valgevene režiim, samuti vahetasime mõtteid halveneva olukorra üle Euroopa Liidu välispiiril Valgevenega.

Võttes arvesse Läti, Leedu ja Poola piiridel Valgevenega välja kuulutatud eriolukorda, Euroopa Ülemkogu järeldusi 21. ja 22. oktoobrist 2021 ning Põhja-Atlandi Nõukogu avaldust 12. novembrist olukorra kohta Poola-Valgevene piiril, oleme meie, Eestil Läti ja Leedu presidendid, ühiselt:

• mõistame hukka Lukašenka režiimi poolt ette võetud tegevused migrantide muutmisel poliitiliste eesmärkide saavutamise vahendiks;
• oleme mures inimõiguste ja migrantide turvalisuse pärast Valgevenes, keda sunnitakse rikkuma Euroopa Liidu piiri, ja kutsume üles võtma Lukašenka režiimi inimkaubandusega tegelemise eest vastutusele;
• väljendame täielikku toetust Poola Vabariigi sammudele EL-i välispiiri kaitsmisel;
• väljendame tunnustust Euroopa Liidu institutsioonidele ja agentuuridele, eriti Frontexile, ja teistele liikmesriikidele toetuse eest selle hübriidrünnakuga seoses;
• kutsume Euroopa Komisjoni üles rakendama viivitamatult 21. ja 22. oktoobri 2021 järeldusi, tehes selleks ettepaneku vajalike muutuste sisseviimiseks EL-i migratsiooni ja varjupaigapoliitikat puudutavasse õigusraamistikku ning pakkudes EL-i poolset piisavat rahalist toetust füüsiliste tõkete ja taristu rajamiseks;
• hindame kõrgelt NATO liitlaste solidaarsust ja toetust eskaleeruva ohu suhtes, kutsudes üles valvsusele Valgevene-poolsete provokatsioonide suhtes, kes kasutavad jätkuvalt illegaalset immigratsiooni provokatiivse vahendina, samuti vajadust jälgida nende protsesside mõju alliansi julgeolekule;
• kutsume EL-i ja NATO liidreid üles tugevdama oma diplomaatilisi pingutusi illegaalse immigratsiooni lähteriikides;
• kutsume üles kõiki asjaomaseid rahvusvahelisi organisatsioone osalema aktiivselt Lukašenka režiimi poolt tekitatud olukorra lahendamises. Käimasolevat tõsist olukorda on käsitlenud ja sellele on hinnangu andnud ÜRO Julgeolekunõukogu, ja me kutsume konkreetseid samme astuma ÜRO inimõiguste nõukogu, ÜRO pagulaste ülemvolinikku ja Rahvusvahelist Migratsiooniorganisatsiooni;
• väljendame valmisolekut jätkata Valgevene kodanikuühiskonna toetamist.

DEKLARATSIOON BALTI TEEST KLIIMANEUTRAALSUSE SAAVUTAMISEKS

Vilniuses, 15. novembril 2021

Pidades silmas, et kestlik areng ja kliimamuutuste tagasipööramine on üliolulised, eriti Läänemere seisundi halvenemise kontekstis,

pidades silmas, et puhas keskkond ja ainulaadne loodus on kaheldamatult kõigi Balti riikide üks suurimaid aardeid,

pidades silmas ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kuuendat hindamisaruannet ja selle järeldust, et kliima stabiliseerimiseks on vaja kasvuhoonegaaside emissioonide tugevat, järsku ja püsivat vähendamist,

pidades silmas EL-i ambitsioonikaid eesmärke kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel 2030. aastaks ja kliimaneutraalsuse eesmärke aastaks 2050, pöörates tähelepanu ambitsioonikale plaanile «Fit for 55» ja tuginedes ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 1.–12. novembrini 2021 Glasgow’s toimunud 26. konverentsi tulemustele,

rõhutavad Eesti, Läti ja Leedu presidendid vajadust tugevdada Balti riikide koostööd kliimamuutuste tagasipööramise alal ning kutsuvad üles:

• inimesi, valitsusväliseid organisatsioone, ettevõtteid ja Balti riikide valitsusi pingutama üksi ja ühiselt, et püüelda Balti riikide kliimaneutraalsuse poole, samal ajal juhtida ülemineku sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid ning tugevdada piirkondliku majanduse konkurentsivõimet;
• propageerima ja aktiivselt edendama valitsusväliste huvirühmade tegevust arenduste ja taristu-institutsioonide osas, et kaitsta elurikkust kliimamuutuste mõju eest Balti riikides;
• tõhustama kliima-alast koostööd, mis on suunatud institutsioonide ühistele ennetavatele ja reguleerivatele strateegiatele, tugevdades kodanikuühiskonna ja kohalike kogukondade osalemist ühiste initsiatiivide ja projektiplatvormide kaudu;
• tööstussektorit investeerima uurimis- ja arendustegevustesse ning innovatsiooni, ja Balti riikide valitsusi toetama selliseid tegevusi, mille eesmärk on tagada, et Balti riikide majandused oleksid üleminekul esirinnas;
• tugevdama koostööd, mille eesmärk on luua ülemaailmsel tasandil võrdsed tingimused, mis käsitlevad süsinikdioksiidi lekke ohtu hästi kalibreeritud ja õiglase ELi mehhanismi abil – mis on vajalik instrument sihiga toetada kliimaneutraalsuse saavutamist Balti riikide tööstus- ja energeetikasektoris, samuti terves EL-is ja globaalsel tasandil;
• toetama Balti riikide kliimaneutraalse tehnoloogia ja teenuste pioneere, uuendajaid ja eksportijaid; propageerima Balti riikide teadmistel põhinevat rahvusvahelist mainet uuendusmeelsete, roheliste ja sotsiaalselt kaasavate ning jätkusuutlike majandustena; samuti toetama ühiseid teadus- ja arendusprojekte, mis otsivad võimalikke potensiaalseid kliimaneutraalseid lahendusi, sealhulgas keskkonna aspektist mõistlikke süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise rajatisi, vesiniku kasutamist ja muid lahendusi;
• transpordi-, energia-, tööstus-, ehitus-, jäätmekäitlus- ja põllumajandussektorite huvirühmi tuvastama ja rakendama võimalikke tegevusi süsiniku jalajälje vähendamiseks, kasutades samal ajal saadaolevaid ressursse, et muutuda eeskujuks suure lisandväärtusega majanduste vallas;
• Balti riikide valitsusi Rail Balticat õigeaegselt üle andma ja sellega seotud kasu ning kliimaneutraalset transporti ja logistilisi lahendusi Balti riikides kättesaadavaks tegema;
• sügavamale koostööle Kolme Mere Initsiatiivi raamistikus, pidades silmas piiriüleste energia-, transpordi- ja digitaalse infrastruktuuri projektide elluviimist, mis soodustaksid kliimaneutraalsuse saavutamist, samuti propageeriksid usaldusväärseid digitaalseid ja rohelisi turvalisi ühendusi terves piirkonnas;
• tegevuste keskendamisele kestlikule merendusele, kestlikele transpordilahendustele ja maapiirkondade, aga ka linnaliste alade digitaliseerimisele eesmärgiga suurendada piirkondlikku sidusust;
• kestlikule arengule Läänemere avamere-tuuleprojektide kui vahendi osas, millega oluliselt suurendada taastuvatest allikatest pärit elektri osakaalu ja sillutada teed süsinikdioksiidi heite vähendamisele antud majanduspiirkondlikes;
• finantsinstitutsioone, eraettevõtteid ja ühisettevõtteid pingutama selle nimel, et avada rohelise rahanduse potentsiaali.