Lapsi vaktsineeritakse aina vähem, oht on tõsise lastehaiguse puhanguks

Beebi vaktsineerimine. Foto on illustreeriv. Foto: Elmo Riig

Igal aastal lisandub peresid, kes otsustavad oma lapsi mitte vaktsineerida, mistõttu on tekkinud reaalne oht tõsise lastehaiguse puhanguks, sest Eesti laste vaktsineerituse tase on langenud alla Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitatud 95 protsendi taset, vahendab ERRi uudisteportaal. 

«Aastal 2020. oli vaktsineerituid 83 protsenti, 2010. aastal 92–93 protsenti. Nii et kümne aastaga 10 protsendi võrra on langenud vaktsineerimine,» rääkis Lääne-Tallinna keskhaigla lastearst Merle Areda väikelaste vaktsineerimisest, lisades, et langenud on ka vastsündinutele tehtava K-vitamiini süsti tegemine, mis on arsti sõnul vajalik verehüübimise probleemide vältimiseks esimese kuue kuu jooksul.

Väikelaste vaktsineerimiskavas tehakse pidevalt muudatusi: näiteks alates 2018. aastast lükkus B-hepatiidi süst hilisemaks ja esimestel elupäevadel tehakse nüüd vaid tuberkuloosivaktsiini, mida ei saa Areda sõnul vaktsiinikavast eemaldada, kuna suur osa batsille on ravile mitte alluvad.

Tallinna perearsti Katrin Martinsoni sõnul on tegu heaoluühiskonna probleemiga, kuna vanemad ei usu, et rasked lastehaigused pole maailmast ega Eestist kuhugi kadunud.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Irina Filippova tõi näiteks lastehalvatuse, mida Eestis pole tänu vaktsineerimisele esinenud 1961. aastast, kuid kui vaktsineerituse tase peaks langema, siis on tema sõnul vaid aja küsimus, mil see Eestis taas levima hakkab, nagu juhtus Ukrainas, kus oktoobrist alates on seda leitud 20 proovist.