/nginx/o/2013/10/01/2422114t1ha03d.jpg)
Riigikohus rahuldas täna osaliselt bussifirma AS Samat kaebuse ühistranspordikeskuse peale, kes nõudis vedajalt lepingu katkestamise eest üle 600 000 euro tagatist. Bussifirma pidi lepingu üles ütlema aga kütuseaktsiisi tõusu ja tasuta ühistranspordi juurutamise tõttu.
AS Samat ja MTÜ Põhja-Eesti ühistranspordikeskus sõlmisid 2012. aastal Harjumaa bussiveo lepingu, mis pidi kehtima kuni 2021. aastani. Kokku lepiti ka 605 000 euro suurune tagatis, mille tellija võis sisse nõuda, kui leping lõpetatakse ennetähtaegselt vedajast tingitud asjaoludel.
Samat tegi 2018. aasta alguses keskusele ettepaneku leping enne tähtaega lõpetada. Vedaja teenindas nii avalikke kui ka kommertsliine, kuid avalikel maakonnaliinidel hakkas alates 1. juulist 2018 noortele ja eakatele sõitjatele kehtima tasuta ühistransport. Vedaja väitel vähendas see nende piletitulu kommertsliinidel. Samuti ei saanud nad hankel osaledes ette näha kütuseaktsiisi tõusu 2015. aastal.
Ühistranspordikeskus teatas, et ettevõttel pole õigust lepingut ennetähtaegselt üles öelda. Keskus lõpetas lepingu ise 1. oktoobrist ja nõudis vedajalt täitmistagatise täies ulatuses sisse.
Samat vaidlustas keskuse otsuse kohtus. Haldus- ja ringkonnakohus jätsid nende kaebuse rahuldamata, kuid riigikohtu halduskolleegium rahuldas selle osaliselt.
Riigikohtu kolleegiumi hinnangul oli ühistranspordikeskusel õigus Samatiga sõlmitud leping üles öelda, sest ettevõte oli keskusele teatanud, et reisijatevedu võib lähiajal katkeda. Kuna tegemist oli halduslepinguga, siis ei saanud ettevõte ise seda ühepoolselt lõpetada.
Samas leidis riigikohus, et vedajalt tagatise sissenõudmine polnud õiguspärane ja ühistranspordikeskus peab selle küsimuse uuesti lahendama.
Lisaks selgitas riigikohus, et see pole seaduses keelatud ristsubsideerimine, kui vedaja katab avaliku liiniveo puudujääki kommertsvedude tulude arvelt. Seega oleks ühistranspordikeskus pidanud sisuliselt kontrollima kaebaja väidet, et kommertsveo tulude äralangemine ohustas avaliku liiniveo jätkumist.
Ühistranspordiseadus nõuab, et avaliku liiniveo eest makstav tasu kataks kulud. Selle eest ei vastuta ainult vedaja, vaid ka hankija, kelleks praegusel juhul on ühistranspordikeskus.
Riigi ega ühistranspordikeskuse eesmärk ei peaks olema reisijateveo korraldamine mitte võimalikult madala, vaid optimaalse hinnaga. Alarahastamine võib survestada vedajat säästma kulusid lubamatul viisil, kahjustades nii ülesande täitmise kvaliteeti ja ka reisijate turvalisust.
Kolleegium märkis, et riigihankelepingut tuleb üldjuhul täita hoolimata kulude suurenemisest. Erandjuhul võivad aga ettenägematud asjaolud õigustada lepingu muutmist, et tagada ühistranspordi küllaldane rahastus.
Kui need erilised asjaolud toovad kaasa lepingu ennetähtaegse lõpetamise, siis ei pruugi sanktsioonid vedaja vastu olla põhjendatud.