Algas Tallinna haigla projekteerimine, ehitamiseni jõutakse 2024. aastal

Tallinna haigla eskiis. Foto: Tallinna linnavalitsus

Täna allkirjastati Tallinna haigla projekteerimisleping projekteerimishanke võitja ATIproject srl ja 3TI Progettiga.

Itaalia firmadega sõlmitava projekteerimislepingu maksumus on 17,8 miljonit eurot. Haigla ehitamine ja selle sisustamine tänapäevase meditsiinitehnikaga läheb maksma vähemalt 520 miljonit eurot. Euroopa Komisjon on andnud põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, mis sisaldab ka Tallinna haigla ehituse finantseerimist 280 miljoni euro ulatuses. Tingimuseks seati, et haigla peab olema valmis 2027. aastaks.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on haigla ehitusel neli olulist aspekti: operatiivne olukord, areng, linnaruum ja üleriigiline tähendus. «Operatiivne olukord tähendab, et kümne aasta pärast me ei saa enam kasutada Tallinna keskhaiglate hooneid, sest nende füüsiline keskkond on niivõrd vananenud. Kui räägime arengust, siis uus Tallinna haigla tähendab eelkõige uusi võimalusi. Esiteks, uued meditsiinitehnoloogiad, sest haiglat ehitame just vastavalt sellele ja jälgides teaduse arengut. Teiseks peaks see areng motiveerima ka arste töötama Tallinnas, Eestis, sest selleks on loodud kõige kaasaegsemad tingimused. Eelkõige on see vajalik patsientidele, sest meie patsiendid väärivad parimat kvaliteeti,» rääkis Kõlvart.

Linnaruumi puhul ootab linnavalitsus partnerilt tänapäevast lähenemist, mis lähtuks ka piirkonna omapärast. «Meil on selles piirkonnas ka teisi linnaruumilisi arenguid, nagu näiteks rajatav klindipark. Need projektid peavad omavahel sobima ja nende vahel peab tekkima nii sünergia kui harmoonia,» selgitas Kõlvart.

Haigla üleriigiline tähendus seisneb tema sõnul selles, et tegu on Eesti suurima, 127 000 ruutmeetri suuruse haiglaga, kus on 537 voodikohta. «Aga asi on eelkõige selles, et sinna loodame kontsentreerida nii meditsiinitöötajate pädevuse kui tehnoloogiate võimaluse.

Suurem osa patsientidest saavad olema väljastpoolt Tallinna ja see mõjutab kindlasti kogu Eesti meditsiini arengut,» lisas ta.

Kõlvarti sõnul tähendab Euroopa Liidu rahaline toetus seda, et haigla rajamisega tuleb püsida graafikus.

Sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Raimo Saadi sõnul on Euroopa Komisjon seadnud projektile seitse kontrollpunkti, millest tuleb igal juhul kinni pidada. Esimene kontrollpunkt on see, et sel aastal peab linn kui haigla omanik sõlmima projekteerimislepingu, mis saigi täna tehtud,» ütles Saadi.

Teise tähisena peab hiljemalt 2023. aasta neljandas kvartalis sõlmima lepingud kaevetöödeks, vee- ja elektrivarustuse tagamiseks ning raudbetoonkonstruktsioonide tarnimiseks. 2024. aasta esimeses kvartalis tuleb allkirjastada haiglakompleksi ehitusleping ning neljanda olulise etapina peab 2024. aasta lõpuks olema kümme protsenti ehituslepingust täidetud.

Viienda etapina peab 2025. aasta neljandaks kvartaliks olema täidetud 50 protsenti ehituslepingust.

Kuuenda teetähisena tuleb 2025. aasta teises kvartalis sõlmida lepingud haigla tööks, vajaliku sisseseade tarnimiseks pärast hoone valmimist. Seitsmes ehk viimane nõue on, et 2026. aasta teiseks kvartaliks saada ehitajalt tunnistus ehitise valmimise kohta ning algatada kasutusloa menetlus.

ATIprojecti asutaja ja partner Branko Zrnic rääkis, et tema ettevõte on 300 töötajaga rahvusvaheline büroo, mille põhitegevuseks on koolide ja haiglate projekteerimine. «Viimase kümne aasta jooksul on ATI project projekteerinud 17 haiglat. Nende seas ka Taanis Odensees asuv ülikooli haigla, mis on üks Euroopa suurimaid haiglaid. Tallinna haigla projekt hõlmab nii hoone enda projekteerimist kui seda ümbritseva ala planeerimist, et kujuneks terviklik tervist ja patsiendi heaolu toetav keskkond. Hoone projekteerimisel lähtume patsientide ja tervishoiutöötajate ootustest ja vajadustest. Selleks, et projekt õnnestuks, alustatakse just nende sihtgruppide vajaduste ärakuulamisest,» lausus Zrnic. Kohaliku konsultandina on projekteerimisse kaasatud ka Eesti ettevõte Esplan.