JURA OLUKORD ⟩ Pole lootust, et keegi riigi rahakasutusest aru saaks

Eelnõu kõige suurem kriitik on Aivar Sõerd, kes leiab, et kogu tegevuspõhine eelarvestamine tuleks ära lõpetada. Foto: Sander Ilvest

Riigikogu rahanduskomisjon saatis teisele lugemisele riigieelarve baasseaduse muutmise. Rahandusministeeriumi koostatud seadus lubab kriitikat saanud riigieelarve läbipaistvamaks muuta ja teha eelarve riigikogu jaoks arusaadavaks, seda aga niipea ei juhtu.

See, et riigieelarve pole arusaadav ja loetav tavakodanike jaoks, on ilmselge. Probleem tekib aga siis, kui isegi riigikogu liikmed, kellel peaks olema suur roll riigieelarve koostamisel, ei saa tegelikult aru, kuhu riigi raha läheb.

Rahandusministeeriumi baasseaduse muutmise eelnõu peaks riigieelarvele rohkem valgust heitma ja järgmise aasta riigieelarve on juba nende muudatuste järgi koostatud. Senise 38 programmi asemel, mille peale riik raha kulutab, on eelarves kirjas 240 programmi.

Õiguskantsler Ülle Madise ja riigikontrolör Janar Holm tõid suvel välja, et tegevuste loetelu suurendamine eelarvedokumenti selgust ei too.

Õiguskantsleri hinnangul teeb plaanitav riigieelarve seaduse muudatus küll protsessi selgemaks, kuid ei aita riigikogul täita oma põhiseaduslikku kohust eelarve üle otsustamisel kaasa rääkida.

«Ei tohiks leppida sellega, et vabariigi valitsusele esitatakse riigikogu otsustuspädevuse ja riigieelarve läbipaistvuse suurendamise tähe all eelarve eelnõu, mille kohta on juba ette teada, et selle ridade nimetused ei võimalda tegevuse sisust aru saada,» leidis riigikontrolör.