/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/11/08/14189659t1hc8ae.jpg)
Sotsiaalministeeriumi kinnitusel jätkub senine testimisstrateegia, kuni vaktsineeritud on 75 protsenti Eesti elanikest ning sealt edasi hakkavad sümptomiteta lähikontaktsed ilmselt antigeeniteste tegema, vahendab ERRi uudisteportaal.
Eesti jätkab PCR-testidega kuni vaktsineeritus on 75 protsenti (10)
Läinud aasta novembris, kui Synlab ja Medicum olid teinud juba 14 miljoni euro eest PCR-teste, sõlmis terviseamet samade firmadega Eesti seni suurima hankelepingu.
Raamlepingu järgi telliti ettevõtetelt testimist kuni 100 miljoni euro eest. Septembri lõpuks oli lepingu raames tehtud 826 608 testi ja kulutatud 44,7 miljonit eurot.
Leping kehtib selle aasta lõpuni. Enne novembri lõppu loodab terviseamet korraldada uue hanke.
«Me siiski loodame, et 100 miljonit me järgmisel aastal testimise peale ei pea kulutama,» ütles sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Heidi Alasepp ja lisas, et tõenäoliselt tuleb uus hange eelmisest väiksem.
Alasepa sõnul sõltub meie testimise tulevik paljuski sellest, kuidas kulgeb vaktsineerimine.
Uut lahendust otsitakse haigustunnusteta lähikontaktsete testimiseks.
«Me oleme koostamas sellist suuremat testimisstrateegiat,» ütles Alasepp. «Me vaatame need võimalused üle, et kuidas me saame testida Eestis inimesi, kui meil on vaktsineeritud inimeste hulk 75 protsenti ja üle selle. Need on hoopis teistsugused ja palju helgemad stsenaariumid kui täna.»
Asekantsler avaldas lootust, et tuleva aasta esimeses kvartalis jõuab vaktsiinisüst 80 protsendini inimestest. Uue strateegia soovib ministeerium valmis saada novembri lõpuks.
«Me oleme praegu veel arutelude faasis, aga me eristame seal tõepoolest sümptomaatilised ja asümptomaatilised inimesed. Ja selle põhjal me anname soovitusi,» rääkis Alasepp.
Nende jaoks, kellel on haigustunnused, ei pruugi uus testimisstrateegia midagi muuta. Ka tuleval aastal tuleb neil tõenäoliselt PCR-test teha, olenemata sellest, kas nad on vaktsineeritud või vaktsineerimata.
«See on diagnostikaviis, mille järgi me saame diagnoosida,» ütles Alasepp. «Nii et loomulikult me peame ka valmistuma selleks, et meil on PCR-testimine Eestis olemas.»
Küll aga otsitakse uut lahendust haigustunnusteta lähikontaktsete testimiseks. Nendel võib tuleval aastal piisata antigeenitestist. Lisaks sellele, et antigeenitest on PCR-testist mitu korda odavam, saab inimene sellega ise hakkama.
Sestap räägitakse ministeeriumis ka võimalusest, et inimene saaks ametliku testitulemuse kirja ilma kodunt lahkumata.
«Neid lahendusi on tegelikult maailmas loodud ja on ka Eestis loodud, mida katsetatakse ja mida püütakse teha võimalikult täpseks, et kuidas inimest läbi arvutiekraani heas mõttes kontrollida, et test oleks korrektselt tehtud,» rääkis Alasepp.
Et niisugune arvutiekraani ees testimine tõesti tuleb, ei saa Alasepa sõnul veel väita. Aga välistada ei saa samuti midagi.
«Me teeme sellist väga laia brainstormingut oma ekspertidega. Et püüda seda 75 protsenti ja pluss aega teha võimalikult innovatiivseks, võimalikult heaks, et meil oleksid kiired ja tervisele pühendatud lahendused laual,» ütles Alasepp.