/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/05/14/13100558t1ha8bc.jpg)
Korstnapühkijaga vestelnud turvafirma G4S hoiatab, et Eestis leidub mitmeid korstnaid, mis võivad iga hetk süttida, samas kui inimene isegi ei tea, et tema korsten laguneb
Turvafirma: mitmed korstnad on tuleohtlikus seisukorras
Korstnapühkija Vladislav Dõrlov ütles turvafirmale, et näeb aeg-ajalt korstnaid, mis on vägagi kehvas seisus. Kui korstent alt vaadata, siis ei näe, kui halvas seisus see tegelikult on.
«Ülevalt on näha, et mõnel vanal korstnal on ajaga tellised juba niivõrd pudenenud, et kivide originaalmõõdust on jäänud ainult pool laiust,» rääkis Dõrlov.
Erandiks ei ole ka olukorrad, kus korsten lihtsalt ära laguneb. Kui korstnapits on laotud palava ilmaga, siis kuivab segu valesti, mistõttu näeb korstnapits altpoolt välja nagu uus, kuid tegelikult on võimalik suurem osa sellest kätega lahti võtta.
«Mitu korda on juhtunud, et tulen objektile ja korstna otsa ronides näen järgmist pilti: seinte peal on paks pigikiht, mis võib iga hetk põlema minna,» sõnas Dõrlov. «Vahel harva põleb korsten nii, et väljastpoolt keegi leeke ei näe, kuid enamikul juhtudel näeb korsten põledes välja nagu elav vulkaan.»
Pigi võib tekkida siis, kui inimene kasutab vale küttematerjali – kas on puud liiga niisked või köetakse hoopis plastiku, riiete või saepuruplaadiga. Märgade puudega küttes on väga lihtne enda küttesüsteem ära rikkuda, sest märjad puud just nimelt pigi tekitavadki. Teise põhjusena tõi Dõrlov välja vale kütmistehnika ehk inimesed jätavad puud hõõguma.
«Paljud arvavad, et hõõgumisega säästavad nad kütust, aga tegelikult on hoopis vastupidi,» märkis Dõrlov.
Hõõgumisel ei põle puu täielikult ning sellepärast ei anna ära ka kogu energiat. Mittepõlenud osakesed ehk tahm koguneb küttekehas ja korstnalõõrides ning muutub pigiks.
«Selleks et pigi ei tekiks, peab küttesüsteem täielikult toimima, küttekoldes tuleb kasutada ainult sobivat kütust ja tagada, et põlemine oleks maksimaalset puhas,» rõhutas Dõrlov.
Tahma- või pigipõleng lõõris võib põhjustada majapõlengu, korstnasse tekkinud praod ja vahed võivad aga põhjustada surmava vingugaasi sattumist eluruumidesse.
Kui korstnapitsi kivid on lahti, võivad nad lõõri sisse kukkudes tekitada ummistust, mis toob kaasa tõmbe halvenemise või kadumise. See aga põhjustab taaskord vingugaasi sattumist eluruumidesse.
Ahjus või pliidi all süütevedeliku kasutamine võib lõppeda plahvatusega, sest süütevedelik aurustub kiiresti ning aurud kipuvad plahvatama. Et korsten ootamatult leekidesse ei lahvataks või üliohtlik vingugaas eluruumidesse ei satuks, peabki laskma korstnapühkijal enda küttesüsteemi üle vaadata.
«Isegi korras küttekoldest võib vale kasutamise korral eralduda vingugaas, mis on eluohtlik, nähtamatu ja lõhnatu. Inimesed ei saa tihti arugi, et seda sisse hingavad, enne kui on juba liiga hilja. Vingugaasi suudab tuvastada ainult andur,» selgitas G4S-i standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala.
Statistika ei tõota head, mistõttu on kõikides ahjuküttega elamutes suitsu- ja vingugaasiandur kohustuslik. Alates tänavu 1.märtsist on vingugaasiandur kohustuslik veel ka tahkekütteseadmega hoonetes, kus on näiteks ahi, pliit või kamin. Andurid tuleb paigaldada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui eeloleva aasta 1. jaanuariks.