:format(webp)/nginx/o/2021/10/11/14130684t1hcc13.jpg)
Eile ütles peaminister Kaja Kallas (RE), et ka praegu on võimalus kõigil, kellel on rasked kõrvaltoimed, nõuda vaktsiini tootjalt kahjud sisse. Vaktsiinikahjustuste fondi arutatakse pigem patsiendikindlustuse raames. Andrei Korobeiniku sõnul annab see aga inimestele vale signaali.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Andrei Korobeiniku sõnul annab see, et Kallas vaktsiinikahjustuse fondi loomist ei toeta, inimestele vale signaali. «Inimesed saavat tema sõnul sellest nii aru, et vaktsiinikahjustuste fondi olemasolu tähendab automaatselt seda, et olemas on kahjustused ja vaktsiini teha ei tasu. Enda arvamust põhjendas valitsusjuht anonüümsete käitumisteadlaste soovitusega,» ütles Korobeinik ERRile.
«Reaalsus on aga see, et inimeste intellektuaalne võimekus võib tõepoolest erinev olla, kuid üldiselt ei maksa kõiki vaikimisi lollideks pidada, olgu tegemist käitumisteadlase või peaministriga. Vaktsiin on ravim ja ravimitel on kõrvalmõjud. Seda teavad kõik ka siis, kui vaktsiinikahjustuste fondi Eestis pole,» kommenteeris Korobeinik. Ta rõhutas: «Kui riik kehtestab piirangud, peab ta olema valmis nende piirangute kõrvalmõjude eest vastutuse võtma, muidu ei pruugi inimene seda riiki ja selle riigi sõnumeid enam usaldada.»
Peaminister Kaja Kallas (RE) ütles eile Facebookis inimeste küsimustele vastates, et vaktsiinikahjustuste fondi loomine saadaks ühiskonda praegu vale signaali. Ta lisas, et ka praegu on kõigil, kellel on rasked kõrvaltoimed, võimalus nõuda vaktsiini tootjalt kahjud sisse.
Vaktsiinikahjustuste fondi võimaldamist on arutatud läbi patsiendikindlustuse – sinna alla läheksid nii ravivead kui ka vaktsiinide kahjustused.
«Aga me oleme käitumisteadlastega ka pidanud nõu ja kuna meil praegu on jäänud just need inimesed, kes ka kardavad kõrvaltoimeid, siis praegu eraldi seda fondi luues me paljudele inimestele saadame signaali, et on justkui mingid ulatuslikud kahjud, mis on seotud vaktsiiniga ja need, kellel on hirmud, kardavad veel rohkem,» rääkis Kallas. «Kui te saate Covidi ja seda raskelt põete ja kaotate elu selle tagajärjel, siis ju ei ole mingeid kompensatsioonimeetmeid.»
/nginx/o/2021/11/04/14182865t1h02db.jpg)
21. oktoobril rääkis tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE), et patsiendikindlustus on laiem teema – see puudutab eeskätt erinevaid ravivigasid, mis oleksid olnud välditavad. «Ehk kui näiteks on mõne operatsiooni käigus või inimese ravimise käigus tehtud mingi konkreetne fikseeritav viga, mille on teinud tervishoiutöötaja: midagi on annustatud valesti, midagi on jäetud steriliseerimata või mingeid muid soovitusi on jäetud järgimata või tegevusi on jäetud tegemata, mida oleks pidanud, siis on võimalik patsiendil saada hüvitist,» kirjeldas Kiik. Minister lisas, et inimene läheb patsiendikindlustuse kaudu seda kaebust tegema. «Ehk see on kindlasti oluline meede, oluline täiendav raviohutuse tagamise võimalus, mis tuleb ära teha.»
«Patsiendikindlustust on taotletud ja sellest on räägitud juba liiga kaua. See on olnud juba enne minu aega. Mul oleks väga hea meel, kui nüüd see saaks tehtud,» märkis Kiik.
11. oktoobril kirjutas Postimees, et nii sotsiaalministeerium kui ka tervishoiuvaldkonna osapooled on võimalike vaktsiinikahjude hüvitamiseks analüüsinud erinevaid õiguslikke võimalusi kehtivas õigusruumis, sealhulgas kuivõrd pakuks lahenduse loodav patsiendikindlustus.
«Valitsus on kokku leppinud, et liigume edasi patsiendikindlustusega, et tagada tervishoiuteenuste kõrge kvaliteet ja patsiendiohutus. Aga vaktsiinikahjustuste fondi loomise otsust ei ole,» rääkis sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste.
/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)