:format(webp)/nginx/o/2021/11/04/14182699t1h8bd8.jpg)
Tallinnas toimuval Läänemereriikide ühistranspordi visioonikonverentsil «Ühistransport aastal 2035» tegi avaettekande Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei. Ta rõhutas, et kõik Euroopa linnad peaksid haarama võimalusest olla säästva ja nutika liikuvuse eestvedajaks ajal, mil muutused on kiired ja innovatsioon esitab igapäevastele harjumustele uusi väljakutseid.
Küsimus on, kuidas teha koostööd, et muuta Euroopa transpordisüsteemi jätkusuutlikuks, arukaks ja vastupidavaks. «Transport ja liikuvus on meie majandus- ja sotsiaalelu soodustajad ning mängivad poliitikakujundamises ülitähtsat rolli. Kuna maailm meie ümber on pidevas muutumises ning uued äritegevuse viisid, lahendused ja uued tehnoloogiad võetakse kasutusele tempos, mida me varem pole ühiskonna ajaloos näinud, on Euroopa peaaegu aasta tagasi võtnud vastu ühise visiooni, mille põhieesmärk on tagada, et meie transpordisüsteem areneks jätkusuutlikuks, arukaks ja vastupidavaks,» rääkis Hololei.
Ta nentis, et kuigi mobiilsus pakub kasutajatele palju eeliseid, on sel ometigi seni ka ühiskonnale negatiivne kulu, mida tuleb muuta.
«Negatiivsete mõjude hulgas on jätkuvalt kasvuhoonegaaside heitkogused, halvenev õhukvaliteet ja veereostus. Samas ka ummikud, liiklusõnnetused ja mürasaaste,» sõnas Hololei ja lisas, et praegu moodustab transport enam kui veerandi ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest ja erinevalt teistest sektoritest on just transpordisektori heitkogused viimastel aastatel suurenenud, mistõttu on vaja usaldusväärset teed, et vähendada transpordi mõju keskkonnale ja jõuda Euroopas seatud eesmärgini olla 2050. aastaks esimene kliimaneutraalne piirkond maailmas.
Hololei rõhutas, et säästva ülemineku saavutamiseks tuleb muuta kõik transpordiliigid säästvamaks, muuta alternatiivid transpordisüsteemis laialdaselt kättesaadavamaks ja selleks on omakorda vaja toetada uutele süsteemidele üleminekut.
«Euroopa Komisjon on seadnud missiooniks aidata riikidel toime tulla tänaste suurimate väljakutsetega ja aidata 100 Euroopa linnal muutuda aastaks 2030 kliimaneutraalseks. Missioon näitab, et arukas üleminek saastevabale linnaliiklusele on vajalik, aga ka võimalik,» sõnas Hololei.
Ta rõhutas, et eesmärgi saavutamiseks on tarvilik suurendada ja parandada ühistranspordi osakaalu, tagada turvalisemat liikuvust, aga vajalik on ka terviklik linnaplaneerimine ja rohkemate ressursside jagamine.
«Jätkusuutliku linnaliikumiskeskkonna arendamiseks tuleb teha laialdasemat koostööd kõigi valitsustasandite, erasekori ja sihtrühmade vahel. Kui see õnnestub, muudame juba lähikümnendil oma linnad tugevamaks ja elamisväärsemaks,» rõhutas Hololei.
ASi Tallinna Linnatransport juhatuse esimees Deniss Boroditš lisas, et Tallinn, mille eesmärk on olla nullheitmetega ühistranspordiga pealinn hiljemalt aastaks 2035, on juba alustanud sektoriteülese koostööga, et täita nii linna, Eesti kui Euroopa kliimaeesmärke.
«Täna on suurimaks takistuseks veel infrastruktuuri terviklik üleriigiline arendus ning see, et meil ei ole piisavalt kättesaadavaid jätkusuutlikke ja keskkonnasõbralikke kütuseid. Samas näeme, et nii era- kui avalik sektor on valmis koostööks, et arendada välja jätkusuutlikku ning kestvat transpordisüsteemi, mis aitaks kaasa nii linna sotsiaalsele kui majanduslikule arengule,» sõnas Boroditš.
Ta lisas, et innovatsiooni kasutamiseks ning uudistehnoloogia terviklikuks kasutuselevõtuks on vajalikud nii riigisisene üleminekumeetmete väljatöötamine kui ka Euroopa toetusmeetmete kasutamine.
«Infraettevõtted, kütusetootjad ja tarbijad on altid uute lahenduste kasutusele võtuks, kuid seni on puudu jäänud lisatoest, mis tagaks investeeringute tegemiseks järjepideva seadusandliku ja finantsilise toe,» nentis Tallinna Linnatranspordi juhatatuse esimees.
/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)