GALERII JA VIDEO ⟩ Prokuratuur taotleb keskide suurannetajate kriminaalasja lõpetamist oportuniteediga

Riigiprokurör Taavi Pern esitas kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks oportuniteediga, mille järgi tuleks Keskerakonnale 50 000-eurose annetuse teinud Jana-Helen Juhastel ja tema endisel elukaaslasel Martin Künnapil annetada nüüd juba nii Tallinna lastehaiglale kui ka TÜ kliinikumi lastefondile. 

Juhaste ja Künnap tunnistasid täna Harju maakohtus end Keskerakonnale tehtud keelatud annetuse kriminaalasjas süüdi, kolmas kohtualune Catalina Porro süüd ei tunnistanud.

Lisaks oportuniteedile Juhaste ja Künnapiga esitas prokuratuur kohtule taotluse Porroga kokkuleppemenetluseks. 

Süü aeti Porro kaela

Künnapi kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs ütles oma avakõnes, et Porro kihutas Künnapit oma motiividel annetust tegema.

«Porro oli ka see, kes kinnitas Martin Künnapile, et annetus võib asjad liikuma panna. Olles mõjutatud Porro veenvast esinemisest, tegi Künnap halva otsuse ja annetas Keskerakonnale 50 000 eurot,» rääkis Nääs.

Riigiprokuratuur süüdistab Martin Künnapit ja Catalina Porrot mõjuvõimuga kauplemise kokkuleppe sõlmimises. Süüdistuse järgi andis Künnap Porrole 20 000 eurot ning Keskerakonnale 50 000 eurot, mille eest lubas Porro saavutada Künnapiga seotud äriühingute kinnisvaraarendusele soodne ehitusõiguslik otsus.

Kuna Porro väidetel tema mõjuvõimu kohta erakonnas puudus alus, siis soovitud tagajärjeni ei jõutud, kuid prokuratuuri hinnangul on siiski tegemist olukorraga, kus äritegevust üritati soodustada lubamatute vahenditega.

Künnapit ja Jana-Helen Juhastet süüdistatakse ka keelatud annetuse tegemises. Süüdistuse kohaselt annetas Künnap 2020. aasta jaanuaris Eesti Keskerakonnale 50 000 eurot, kuid varjamaks enda seost annetusega, tegi ta ülekande Juhaste kaudu.

Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern näeb keelatud annetuste tegemises ja mõjuvõimuga kauplemises suurt ohtu nii ausale konkurentsile kui ka usaldusele avaliku võimu vastu. «Poliitilistel erakondadel lasub vastutus mõelda annetuste vastu võtmisel ka rahastajate võimalike motiivide peale. Suurte annetuste puhul tuleb kontrollida raha päritolu ja eesmärki nii palju kui võimalik.»

Pern lisas, et selles asjas jäid kõige kahjulikumad tagajärjed saabumata, sest väidetava mõjuvõimuga kauples teisi erakonna liikmeid kaasamata selle lihtliige. «Seetõttu ei esitatud kahtlustusi erakonna juhtliikmetele ega ka erakonnale endale,» lisas prokurör.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Ats Kübarsepp märkis, et iga kokkulepe kellelegi ebaseadusliku eelise andmiseks kahjustab kogu ühiskonda.

«Selles kriminaalmenetluses tuvastas politsei annetatud raha tegeliku omaniku ning uuris, kas erakond oli teadlik raha päritolust ja annetuse eesmärgist. Kontrollisime ka annetusega seotud osapoolte ütluste ja avalikult antud kommentaaride usaldusväärsust. Uurimise käigus tegime kindlaks, et annetuse tegija ja raha tegeliku omaniku avalikud selgitused olid eksitavad ning tegemist oli ebaseadusliku annetusega, millest asjaosalised pidid ka ise aru saama,» ütles Kübarsepp.

Keelatud annetuse tegemise eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse ning mõjuvõimuga kauplemise eest rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Kuivõrd kohus ei ole kriminaaltoimikuga täies mahus tutvunud, kuulutatakse lõplik otsus välja 15. novembril.