Leiti esimesena Eesti vabaduse eest langenud mehe haud

25. oktoobril käisid ajaloohuvilised Ain Krillo (paremal) ja Mati ­Strauss (vasakul) Põltsamaa kalmistul Hans Kulli hauaplatsil, mille leidsid üles Rünno Savir (paremalt kolmas) ja Põltsamaa noorkotkas Robin Martti Lääts. Foto: Erakogu

Kui aastakümneid arvati, et esimesena langes Eesti vabaduse eest Tallinnas Rannavärava lahingus Omakaitse mees Johann Muischnek, siis kolm aastat tagasi avastas Vabadussõja Ajaloo Seltsi liige Ain Krillo, et see ei vasta tõele. Muischnek sai enamlaste kuulist haavata 24. veebruaril 1918 ja suri päev hiljem, 25. veebruaril.

Krillo uurimise käigus sai selgeks, et esimene langenu oli hoopis Hans Kulli, kes oli samuti Omakaitse mees ning langes Eesti Vabariigi sündimise päeval Võrus. Seal 24. veebruaril peetud Omakaitse ja enamlaste lahingus sai Kulli haavata. Ta suri sama päeva õhtupoolikul kella viie ajal Võru haiglas.

Krillo leidis koos Vabadussõja uurija Mati Straussiga, et Kulli on maetud Põltsamaa kalmistule. Paraku oli veel hiljuti esimesena Eesti vabaduse eest langenud mehe matmispaik teadmata.

Krillole ja Straussile tuli appi Kaitseliidu Põltsamaa maleva ajaloopealik Rünno Savir, kes on südameasjaks võtnud Põltsamaa kandi vabadusvõitlejate matmiskohtade ülesotsimise ning haudade korrastamise. Kulli haua otsimine osutus arvatust keerukamaks. Savir tallas koos noorkotka Robin Martti Läätsega kalmistu risti-põiki läbi. Olgugi et kalmistu plaan ja hauaplatsi esialgne asukoht oli neil olemas, ei andnud Kulli kalm end kätte. Otsing käis mitu nädalat.