/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2012/02/13/954984t1h2044.jpg)
Kolumnist Enn Soosaare 75. sünniaastapäeva puhul välja antud esimese eetilise esseistika auhinna sai filmimees ja televisioonitegelane Ilmar Raag.
Soosaare-nimelise eetilise esseistika auhinna pälvis Ilmar Raag
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Auhind anti välja parimale 2011. aastal eestikeelsetes väljaannetes ilmunud poliitikast, kultuurist või moraalist rääkivale esseele. Žürii valis võitja välja kümmekonna teksti hulgast, mille olid eelnevalt välja valinud meediaväljaannete toimetajad.
Parimaks osutus Ilmar Raagi essee «Kultuuritust ei ole olemas», mis ilmus Postimehes mullu 8. jaanuaril. Täna Tallinna ülikoolis toimunud tseremoonial andis Raagile auhinna üle president Toomas Hendrik Ilves.
Žürii liige, ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Iivi Anna Masso ütles, et Raagi essee osutus parimaks, kuna selles oli hea tasakaal nauditava stiili ja tuumaka sisu vahel. Kõnekas oli ka see, et toimetajate valikusõelalt pääses konkursile kolm ja lõppvooru kaks Raagi esseed. See on Masso sõnul märgiks, et laureaadil on kõrge potentsiaal silmapaistvaks esseistiks kujuneda.
Ilmar Raag ütles, et teda ajendab kirjutama ühiskond. «Ka filmitegemine on ju tegelikult ühe sõnumi edastamine. Kirjutamine on lihtsalt sama asja üks väljendus. Ja erinevatel sõnumitel on erinevad kanalid, kus nad paremini kõlavad. Mis mind tegelikult huvitab, on ühiskond ja elu laiemas mõttes, kõik muu on alles teisejärguline.»
Raagi sõnul peab essee kirjutamiseks tekkima sisemine sundus ja olemas olema sõnum, mida ei saa jätta ütlemata.
«Ma arvan, et essee on üks kummaline kirjutamisvorm, mis asub kusagil arvamusartikli ja tõsise teadustöö vahepeal. Kui sa arvamusartiklit kirjutad, siis paned kiiresti paberile ja tihtipeale ei mõtle kogu problemaatika üle. Essee on juba samm edasi, kus sa üritad juba näha ka seda, et musta ja valge vahel on ka hall olemas,» kirjeldas Raag.
Eetilise esseistika preemia andis välja Enn Soosaare sihtasutus ja rahaliselt toetas LHV pank. Hindamiskomisjonis olid Hannes Rumm, Hannes Tamjärv, Neeme Korv, Sulev Vedler, Ülle Madise ja Ülo Tuulik. Žürii tööd juhtis Iivi Anna Masso.
Masso sõnul loodab ta, et preemiast kujuneb järgmiste aastatega auhind, mida on au saada ja mis motiveeriks tulevikus senisest enam mõtlevaid inimesi oma ideed paberile panema.
Eetilise esseistika konkursi kümme parimat kirjatööd:
Andres Maimik «Canossa teekond: valest ja vastutusest poliitikas ja meedias», Eesti Päevaleht 27.01.2011
Margit Tõnson «Suhtelise vaesuse suhtelisus», Eesti Ekspress 20.01.2011
Guido Viik «Teateid pankadejärgsest maailmast 2», Eesti Ekspress 29.12.2011
Hent Kalmo «Eestlus kui bioloogiline imperatiiv. Mõttevahetus: Eesti eksistentsiaalsusest», Looming 11/2011
Ilmar Raag «Kultuuritust ei ole olemas», Postimees 08.01.2011
Mati Sirkel «Kafka ja kevad», Looming 5/2011
Raul Rebane «Naispuudega Eesti», Postimees 13.12.2011
Sulev Kannike «Väikeriik taas lahkumas mugavussadamast» Diplomaatia 100 /12.2011
Valdur Mikita «Regilaulust aatomipommini», Postimees 30.04.2011
Mari Saat «Minu omakeelsena olemisest», Looming 9/2011