«Peamine probleem on noored ja noored täisealised. Kurvem on see, et haigestumine on jõudnud eakamate inimesteni peamiselt hoolekandeasutustes ja kodudes,» nentis Härma.
Samas on tema sõnul näha ka mõningast stabiliseerumist. «Haigestumise kasvu tempo tervikuna aeglustub, kuid selle taustal järsku langustrendi näha ei ole,» ütles ta.
Härma sõnul kasvab haiglaravi vajadus iga nädalaga 70-100 inimese võrra ning kahe või kolme nädala pärast võib tulla haiglasse üle 100 inimese päevas. «See on stsenaarium, kuhu me jõuda ei tohiks,» tõdes Härma.
Härma nentis, et väga selgelt on olemas nakkusahel - kool, kodu, töö ja hoolekandeasutused.
«See on mõistetav, sest nakkus levib väga hästi rahvarohketes kohtades, kus ei ole võimalik hajutada. Terviseameti hinnangul on koolide screening tõhus. Kui tänast olukorda vaadata, siis puhtalt testimise lahendus ei pruugi anda vajalikku langust. Terviseamet hindab jätkuvalt koolide olukorda piirkondade kaupa,» selgitas ta.
Härma sõnul jätkuvad ka terviseameti ühisreidid politsei- ja piirivalveametiga. «Eelmisel nädalal tehtud reidide tulemused olid väga positiivsed, tuvastati 14 rikkumist. Need olid ette teatatud reidid, kuid nüüd tulevad reidid ilma ette teatamata,» ütles Härma.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik märkis, et täna on põhjus olukorda veelgi kriitilisemaks arvata ning peamine põhjus on väga agressiivselt leviv delta tüvi ning see on ka see, miks haigla koormus kasvab.
«Oleme ülekoormuse ohus. Hoolimata 10 kuud kestnud vaktsineerimiskampaaniast on meil väga suur osa elanikkonnast ikka vaktsineerimata. Oleme tõsises tervisekriisis seetõttu, et 30 protsenti inimestest ei ole vaktsineeritud. Kui kogu elanikkond oleks vaktsineeritud, siis poleks nii raske olukord ka haiglates,» ütles Kiik.