Esimene koroona-aasta oli paljudele Eesti suurhaiglatele majanduslikult edukas. Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla kasum kasvas mullu 5,576 miljoni euroni (aasta varem 3,984 miljonit), aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla teenis 2020. aasta lõpuks puhaskasumit 4,32 miljonit eurot ehk peaaegu sama palju kui 4,482 miljonit, mis jäi kasumiks 2019. aastal. Kuna palgad kooskõlastatakse haigekassaga, võivad haiglad öelda, et käed on seotud: kasum tuleb, aga töötajatele rohkem maksta ei õnnestu. Igatahes suudavad ettevõtted koroonaga justkui hakkama saada, märkides aastaaruannetes sageli ära Covidi-pandeemiaga seotud lisarahastust haigekassalt. Paraku ei saa sama öelda ei haigete ega hooldustöötajate kohta.

Oktoobris 2021 on olukord Eesti haiglates süngem, kui mõne aja eest kardeti. «Nakkus aina laieneb,» ütles Ida-Tallinna keskhaigla ravijuht ja juhatuse liige Ene Halling Postimehele neljapäeval, mil kiirabiautod tõid läbi vihma huilates ainuüksi sinna haiglasse juurde veel kümme koroonapatsienti.

Keegi peab nende eest hoolitsema: tooma süüa, vahetama mähkmeid, aitama lamatiste vältimiseks külge pöörata. Seda tööd ei tee elu ja surma puudutavaid raviotsuseid langetavad arstid ega pea tegema ka õed, kelle eriala on hinnata patsientide olukorda ja manustada ravimeid. Hooldajate töö on haiglasüsteemis füüsiliselt kõige raskem ja ka kõige ohtlikum: enne vaktsineerimist jäi Ida-Tallinna keskhaiglas haigeks pool koroonaosakonna õdedest ja hooldajatest, kuid mitte ükski arst, on Postimehele möönnud sisehaiguste keskuse juhataja Alice Lill. Hooldaja töö on ka kõige odavam. «Hooldaja töötasu on 6 eurot tund,» tunnistas Halling, kui küsisin, kui palju Ida-Tallinna keskhaiglas hooldajatele makstakse. «Inimesed teavad, et kui nad õpivad hooldajaks, siis on nende sissetulek väga väike. See ei ole normaalne, aga see on riiklik poliitika.»

Kommentaarid (35)
Copy