/nginx/o/2012/02/13/954422t1hcdff.jpg)
Riigikogu esimees Ene Ergma avaldab presidendile saadetud kirjas imestust selle üle, et tänavu on otsustatud muuta aastate jooksul kinnistunud piduliku riigilipuheiskamise traditsioone.
Ergma taunib 24. veebruari traditsioonide muutmist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lugesin hämmastusega, et Eesti Vabariigi 94. aastapäeva erilise pidulikkuse rõhutamiseks peab Tartu uuenduste altarile ohvri tooma ja lipu 23. veebruaril langetama, et heisata see siis 24. veebruaril erakordselt pea
samaaegselt Pikal Hermanni torni heisatava lipuga,» kirjutab riigikogu esimees Ene Ergma president Toomas Hendrik Ilvesele.
«Tunnistan, ma ei näe niisugusele vana kombestiku muutmisele mingit mõistlikku põhjendust,» lisas Ergma.
Riigikogu esimees tuletas oma kirjas presidendile meelde juba 2008. aastal öeldut, et traditsioonide tekkimine, õigemini nende kinnistumine võtab alati aega. «Riiklikud traditsioonid on ülimalt olulised: nad kannavad meie teadmist oma riigist, meie usaldust oma riigi vastu. Peab olema väga kaalukas põhjus, et hakata neid traditsioone muutma, ümber tegema,» leiab Ergma.
Riigikogu esimehe sõnul võttis taasiseisvunud Eesti esimene president Lennart Meri enda peale keerulise ülesande välja töötada põhimõtted, millest hiljem kujuneks Eesti riigi sünni- ja võidupäeva tähistamise traditsioon.
«Vabariigi sünnipäeva riiklikud üritused toimusid pealinnas Tallinnas ja võidupüha paraadi korraldab Kaitseliit erinevates Eesti linnades. Riigimehena mõistis president Meri väga hästi sümbolite ja traditsioonide tähtsust iseseisvale riigile,» sõnas Ergma.