MUULI JA AAVIK ⟩ Miks on vaktsineerimine muutunud vabaduse küsimuseks?

Isamaa poliitik Kalle Muuli ja Postimehe peatoimetaja Marti Aavik rääkisid Kuku raadio saates «Muuli ja Aavik» eelmisel laupäeval Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud meeleavaldusest. Sellest ajendatult lahkasid nad sundvaktsineerimise küsimust.

Muuli päris, kas meeleavaldus korraldati vaktsineerimise või sundvaktsineerimise vastu. Aavik selgitas, et korraldajate sõnul olid nad sundvaktsineerimise vastu. Kui ta aga mõtleb enamike esinejate varasemale taustale või sõnavõttudele, siis tal jääb küll mulje, et nad on vaktsineerimise vastased. Tema hinnangul toimus ikka vaktsineerimisvastaste paraad.

Aavik uuris Muulilt, kuidas too näeb sundvaktsineerimist. Muuli kirjeldas, et tema ettekujutus sundvaktsineerimisest on vaktsineerimata inimestele sanktsioonide kohaldamine. Näiteks lastakse inimene töölt lahti, tehakse trahvi või ei lubata tal teha eluks tarvilikke toiminguid.

Muuli ei pea õigeks inimeste sundvaktsineerimist ega nende meelitamist kaitsesüsti tegema preemiate jagamisega.

Aavik meenutas, et tema kooliajal anti kõikidele lastele vaktsiine ilma erilise vanemate informeerimise või nende nõusoleku küsimiseta. Teine ettekujutus sundvaktsineerimisest on see, kui midagi süstitakse inimese tahte vastaselt, kasutades selleks füüsilist jõudu.

Ta selgitas, et informeerimise kohustus tekkis pärast seda, kui Natsi-Saksamaal vaktsineerimise eetilisust rikuti. Lihtsustatult oli natsi arstide käsitlus, et rahvus on kollektiivne kehand ning kui keegi on haige, siis võib ta kehandist eemaldada samamoodi, nagu arstid lõikavad ära põletikulise pimesoole.

«See on üks äärmus. Teine äärmus on see, kui me rahvatervise aspekte üldse arvesse ei võta. Minu meelest on ka see vale,» arutles Aavik. Ta tõi välja, et Eestis on töökohti, millele on kehtestatud hügieeni- ja vaktsiininõuded. Samamoodi tehakse kaitsesüste missioonile minevatele sõduritele.

Nüüd järsku on vaktsineerimine muutunud vabaduse küsimuseks. Tema hinnangul on selles vastuolu. «Ma ei näe nendes meetmetes, mis praegu on, põhimõtteliselt sundvaktsineerimise elementi. Kui kedagi sunnitakse ülemäära, siis tal on ju võimalus kohtusse kaevata ja saada õiguskaitset selle vastu,» argumenteeris Aavik.

Muuli nõustus, et võib olla on elukutseid ja kohti, kus vaktsineerimine on kohustuslik. Sellisel juhul on inimesel valikuvabadus, kas näiteks minna missioonile või mitte. Ta on ka nõus, et praegused meetmed ei ole enamasti sundvaktsineerimise alla mahutatavad. Küll aga on mõned kõrged valitsusliikmed teinud ettepanekuid või avaldusi, mida niimoodi tõlgendada saab.

Aavik küsis konkreetseid näiteid selle kohta. Muuli tõi välja idee, et vaktsineerimata inimesed peaksid jääma tasuta ravita, hoolimata sellest, et nad on solidaarsesse ravikindlustusse panustanud. Kui kõrged riigitegelased selliste avaldustega välja tulevad, siis on tema sõnul loomulik, et inimesed on ärevil ja tulevad Vabaduse platsile sundvaktsineerimise vastu välja. 

Muuli leidis, et nädalavahetusel toimunud meeleavaldusel ja selle järelkajas on veel kaks olulist teemat. Teda häiris, et hakati rääkima juttu, justkui Tõnis Mägi oleks laulnud vales kohas ning nüüd tuleks ta Eesti kultuurist välja lõigata, näiteks laulupeol «Koidu» laulmine keelata. Tema sõnul oleks Mäe tühistamine USA eeskujul tehtud lollus.

Teiseks jäi talle silma, kui palju oli Vabaduse platsil rahvuslippe. Muuli päris, kas Aavikule tundub ka, et tasapisi on Eesti lipust tehtud peaaegu et äärmusliikumise või valitsusele vastandumise sümbol. Aavik leidis, et tema kasutab sümboleid edasi nii, nagu ta ise tahab. Mis puutub Tõnis Mäesse, siis tema sõnul ei peaks tühistama kedagi. Ei saa eeldada, et Mägi on asjatundlik epidemioloog, aga ei peaks inimest ja tema loomingut absoluutselt samastama. 

Muuli mõtiskles, et omal ajal saadi vabadusest aru niimoodi, et Kui Kalle Muuli rääkis raadios midagi ebameeldivat, siis kuulajate vabadus oli kanalit vahetada. Nüüd tundub talle, et vabaduse käsitlus on muutunud märksa mustvalgemaks: kui keegi ütleb midagi, mis kellelegi ei meeldi, siis tollel on õigus tema sõnavõtud keelata ehk moodsas keelepruugis tühistada. «Minu meelest see ei ole kuidagi kooskõlas vabaduse või liberaalsuse aadetega,» märkis ta.