Hariduspsühholoog Grete Arro rääkis intervjuus Postimehele, et teaduspõhine maailm jõuab kohale siis, kui see eksperdi toel enda omaks mõelda, ja eneseanalüüs aitab märgata, kus mõttekäik vildakaks kisub.
Vaktsiinisurve teeb katki või seab kaitsesse, kuid mõtlema ei pane (3)
Kolmapäeval oli haiglates viiendiku võrra rohkem Covidi-haigeid kui nädal varem ja alates sellest nädalast ei piisa meelelahutus- ja toitlustusasutustesse pääsuks enam negatiivsest koroonatestist. Uued piirangud on nädalaga vaktsineerima toonud kaks korda rohkem rahvast.
Kas võib siis öelda, et piirangud toimivad?
Ilmselt on piirangutel oma osa, sest arvatavasti pole vaktsineerimata üks kindel, ühtne rühm – seal leidub neidki, kes pole põhimõttelised eitajad, vaid mõtlesid enne, et vaatan veel, mis saab. Uued reeglid andsid neile aga tõuke otsuse tegemiseks.
Vähene vaktsineeritus võib küll tekitada kiusatust survet tõsta, aga sagedamini ja kõvemini sõnumit hüüdes eesmärki ei saavuta. Survele võib olla kaks reaktsiooni, murdumine või vastupanu, aga sügavaid käitumist suunavaid teaduspõhiseid teadmisi see üldiselt ehitama ei pane.
Kui peaksite valima – kas otsustada piitsa või prääniku kasuks?
Tavaolukorras ei kõlba minu arvates kumbki, sest mõlemad on kontrollivad meetmed.
Raha motiveerib kiiresti, aga pinnapealselt. Lisaks tuleb mõelda, kas me ikka tahame sellist ühiskonda, kus keegi laseb saja euro eest oma kehasse süstida aineid, mida ta tegelikult kahjulikuks peab. Ilmselt toob see tulevikus kaasa suurema jama, kui inimesed hakkavad käsu peale hüppama oma tervist puudutavatesse otsustesse. Pigem eeldame, et valikuid kaalutakse põhjalikult ja elu toetavaid otsuseid suudetakse parimal moel teha ka siis, kui keegi selleks parasjagu raha ei anna.