Netikelmid lubavad ettemakset ja kullerit, aga müüja jääb varast ikka ilma

Facebooki veebipood. Foto on illustratiivne! Foto: Eero Vabamägi

Välismaised netikelmid kauplevad ühismeedias Eesti kaubamüüjatega justkui usaldusväärsetel skeemidel ning lubavad kohest ettemakset või kullerit, kes sularaha kätte toob. Ka kogenum müüja ei pruugi aru saada, kui kingib sulile oma raha või müüdava eseme. 

Politsei teatel on möödunud aastal ja ka tänavu jõudnud nendeni juhtumeid, kus inimestelt peteti välja reeglina väiksemaid summasid. Seda ettekäändel, et raha läheb kullerteenuse tasumiseks. Kelm lubab, et kuller tuleb kaubale järele ning annab müüjale ise raha nii postiteenuse kui ka kauba eest.

Seejärel saadab kelm aga lingi, kus palub müüjal kullerteenuse eest väiksema tasu maksta. Raha läheb aga otse sulidele.

Teise skeemina saadavad «usaldusväärsed» ostjad politsei kogemustel müüjale maksekorralduse, mis on võltsitud. Mõnikord saadetakse maksekorraldus isegi suurema summaga, misjärel palutakse müüjal vahe tagasi kanda.

Nii sai oktoobris politsei avalduse kannatanult, kes pani oma nutitelefoni müüki Facebook Marketplace’i ja temaga võttis ostusooviga ühendust välismaalasest inimene. Ostja ja müüja leppisid kokku hinnas ning ostja saatis müüjale koopia maksekorraldusest. Müüja pani telefoni teele kullerpostiga Poola, tasudes ka postikulu.

Hiljem selgus, et maksekorraldus oli võltsitud ja kahju müüjale on üle 200 euro.

Üks näide kelmist, kelle põhjendused Eestist kauba ostmiseks olid enam kui jaburad. Esmalt jäetakse müüjale mulje, justkui raha kantakse peatselt ära. Maksekorraldus on aga võltsitud ja heauskne võib nii oma raha ja kauba kelmile lihtsalt ära kinkida. Foto: Erakogu

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo kelmuste ja majanduskuritegude talituse juht Paul Pihelgas nentis, et kõikvõimalikud lahendused, mis ei tundu lihtsad ja loogilised, peaks netikauplejad ettevaatlikuks tegema. «Kelmi eesmärk on ajada potentsiaalne ohver segadusse, et too teeks vajalikke rahaülekandeid või väljastaks isiklikke andmeid ning selleks kasutatakse mõnikord ka tuntud ettevõtete, sh kullerfirmade nimesid ja logosid, et pettus näeks välja võimalikult ehtsalt,» kirjeldas ta.

Ka Pihelgas kinnitab, et levinud skeemiks on võltsitud maksekorraldus ning mõnikord üritab kelmist «ostja» petta müüjalt lisaks välja ka raha, väites, et kandis kogemata liiga palju raha, näitab maksekorraldust ja palub vahe tagasi kanda. «Aus müüja kannab raha üle ja saadab esemegi teele ning kahjuks jääb niimoodi ilma nii asjast kui ka rahast. Kui teile pakutav lahendus tekitab kahtlusi, võtke mõtlemisaega, pidage nõu lähedaste või politseiga ning ärge tehke ülekandeid või ärge pange asju teele enne, kui te pole täiesti veendunud, et tegemist ei ole pettusega,» tuletas Pihelgas meelde.

«Ainult sina saad mind aidata»

Aastaid on teada kahjuks ka skeem, kui inimesed tutvuvad välismaalastega sotsiaalmeedias või tutvusmisrakenduses ning hiljem üritatakse erinevatel ettekäänetel inimeselt raha välja petta, viitas Pihelgas levinud skeemidele.

«Oktoobris saime avalduse naiselt, kes tutvus Tinderis väidetava välismaalasega. Mõne aja pärast sai ta kannatanu kirja, et tema uuel tuttaval on ühes välisriigi firmas hoiul vara, mis läheb likvideerimisele, kui keegi seda ära ei too,» kirjeldas ta. Väidetavalt ei saanud välismaalane oma tööülesannete ja koroonapandeemia tõttu varale järele minna. «Küll lubati, et see vara saadetakse naisele koju Eestisse diplomaatilise kulleriga, mille eest pidi tasuma üle 6000 euro, mida naine ka tegi. Kahjuks polnud ei vara ega kullerfirmat ning see lugu osutus pettuseks,» rääkis Pihelgas.