/nginx/o/2011/02/24/523201t1h1c06.jpg)
Haridusministeerium palus maavalitsustelt reedeks vastuseid neljale gümnaasiumireformi puudutavale küsimusele. Maavalitsused ei leidnud üksmeelt, kas tulevikus peaks gümnaasiume haldama riik või omavalitsus.
Koolide riigistamise asjus valitsevad erimeelsused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viieteistkümnest maavalitsusest toetasid riigistamist kuus, poolt olid Harjumaa, Ida-Virumaa, Järvamaa, Läänemaa, Pärnumaa ja Viljandimaa. Teised maavalitsused pooldasid kas praegust olukorda, pakkusid teistsuguseid lahendusi või jäid vähese info tõttu ootepositsioonile. Selget ülekaalu seega ei tekkinud.
Poolt ja vastu
Ida-Viru maavanema Riho Breiveli hinnangul tagaks riik omanikuna kõigile õppeasutustele võrdsed võimalused arenguks ja ühtlustaks nende taset piirkonniti. Kohalik omavalitsus saaks Breiveli väitel toetada õppureid näiteks stipendiume makstes või aidates tasuda õpilaskodus elamise kulusid.
Teiste riigistamist pooldavate maavalitsuste põhjendused olid lühemad, nende ühisjooneks oli, et riik peaks korraga juhtima nii kutse- kui ka gümnaasiumihariduses toimuvat.
Järva maavanema Tiina Oraste sõnul on riigil kutseharidusvõrgu korrastamisel head kogemused ja tegevus oli tulemuslik. «Arvestades, et tegemist on üheealiste õppuritega, võiks meie gümnaasiumivõrk kuuluda riigile,» nentis Oraste.
Lääne maavanema Innar Mäesalu sõnul võiks gümnaasiumi pidaja olla küll riik, kuid samas ei välistaks nad, et kooli saaks pidada ka kohalik omavalitsus. Mäesalu näeks riigikoolidena regionaalpoliitiliselt (maakonda, mitut omavalitsust või muud suuremat piirkonda teenindavat) olulisi koole.
Praeguse olukorra jätkumist, kus kooli omanikuks võib olla nii riik kui ka kohalik omavalitsus (lisaks erakoolid), või omavalitsustele suurema rolli andmist pooldasid Jõgeva, Tartu, Võru, Valga, Hiiu ja Põlva maavalitsus.
Võrumaa maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Pille Liblik tõi esile, et kohalikus omavalitsuses tunnetatakse ja teatakse kohalikke olusid ja probleeme. «Kohalik omavalitsus juhib kooli paindlikumalt ja seisab nende põhimõtete eest, mida peavad oluliseks piirkonna elanikud,» selgitas Liblik.
Hiiu maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Ermo Mäeots täiendas, et nemad näeksid gümnaasiumi pidaja rollis kohalikku omavalitsust, sest nn ääremaal on riigi kohalolek vähetajutav.
Samas on Lääne-Viru maavanema Einar Vallbaumi selgituste kohaselt seni räägitud ainult koolide ja õpilaste arvust, kuid gümnaasiumiõpilase ja kooli ülalpidamisega seonduvad veel paljud muud küsimused, mistõttu ei saa praegu ka otsust teha. «Kooli omandivormist ei sõltu hariduse kvaliteet,» täiendas Saare maavanem Kaido Kaasik.
Küll aga valitses maavalitsustes üksmeel koolide ümberkorralduse kiiruse asjus: kolme gümnaasiumiaasta varianti toetas 12 maavalitsust. Samuti leiti võrdlemisi üksmeelselt, et Eestis pole vaja riigi tasemel õppekohtade jaotust üld- ja kutsekeskhariduse vahel –selline arvamus oli 12 maavalitsusel 15st.
Arvamused ka mujalt
Ministeerium küsis arvamusi ka omavalitsustelt ning hinnangu saadavad teisedki organisatsoonid. Ministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva sõnul koondatakse vastused kokku. Tema kinnitusel on võtmekuupäev 1. aprill.
Selleks ajaks peavad volikogud tegema otsuse, kas koole tuleks ümber korraldada. Ladva rõhutas uuesti, et ministeerium ei kavatse omavalitsustele survet avaldada. «Vallad peavad ise otsustama, mida teevad ja kuidas,» ütles ta.