Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) palub valitsusliidu erakondade ja fraktsioonide juhtidel lisada 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõusse 50 000 euro suurune eraldis kristlike meediaväljaannete toetamiseks.
Kirikud küsivad eelarvest 50 000 eurot kristliku meedia toetuseks
Tunamullu, eelmisel aastal ja tänavu on eelarves 50 000 euro suurune summa selleks eraldatud. Riigikogule esitatud 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõus praegu seda eraldist aga ei ole.
«Näeme kristlikel meediaväljaannetel jätkuvalt ja püsivalt rolli, mis on oluline mitte ainult kristlastele, vaid palju laiemalt, ning seda nii Eestis kui tervele ülemaailmsele eestlaskonnale. Kristlike meediaväljaannete riigieelarveline toetamine on teatud mõttes võrreldav sellega, kuidas riigieelarveliselt toetatakse erinevaid kultuuriväljaandeid, hoidmaks ja edendamaks meie rahvuslikku kultuuri ning väärtustamaks ja säilitamaks kultuuripärandit,» kirjutas peapiiskop ja kirikute nõukogu president Andres Põder valitsusliidu erakondade ja fraktsioonide juhtidele saadetud kirjas.
Tema sõnul on senine toetus andnud meediaväljaannetele täiendava kindluse ja toe, et jätkata kvaliteetse ajakirjanduse pakkumist kõigile huvilistele – lugejatele, kuulajatele ja vaatajatele.
Põder rõhutab, et kristlikud meediaväljaanded ei kajasta kitsalt vaid konkreetse konfessiooni või kristlaskonnaga seotud teemasid, vaid tema sõnul puudutatakse kõike, mis ühiskonnaga laiemalt seondub, alates kultuurist, turvalisusest, riigikorraldusest kuni rahvusvahelise elu küsimusteni.
«Sellest tulenevalt on ka lugejas-, kuulajas- ja vaatajaskond haaramas väga laia spektrit – meediaväljaannetes avaldatud artikleid loevad ning tehtud saateid kuulavad ja vaatavad lisaks kirikutesse kuuluvatele inimestele ka väga suur hulk neid, kes kirikutesse ei kuulu, kuid on huvitatud religioossetest ja filosoofilistest teemadest, kristlikust kultuurikäsitlusest ning kirikute vaadetest ühiskonnaasjadele,» märkis ta.
Peapiiskop emeeritus leiab, et kuivõrd Eestis ilmuvad konfessioonide ajalehed ja ajakirjad on nii paber- kui veebiväljaannetena kättesaadavad ülemaailmselt, nagu on internetis kuulatavad ka kristlikud raadiosaated, siis on nendel väljaannetel tema hinnangul äärmiselt oluline roll ka üleilmse eestluse seisukohalt, edastamaks teavet Eesti kiriku- ja ühiskonnaelus toimuva kohta ning hoidmaks teistes riikides elavaid rahvuskaaslasi kursis religioonivaldkonna aruteluteemadega.
Ühtlasi toob Põder välja, et Eestis ilmuvad ja tegutsevad meediaväljaanded kajastavad olulises mahus ka neid sündmusi, mis on seotud rahvuskaaslaste kirikueluga teistes riikides.