Koolipsühholoogid annavad telefoni teel nõu

Fotol koolipsühholoogide ühingu esinaine Karmen Maikalu, haridus- ja teadusminister Liina Kersna. FOTO: Remo Tõnismäe Foto: Remo Tõnismäe

Sel sügisel avati haridus- ja teadusministeeriumi ning Koolipsühholoogide Ühingu tasuta koolipsühholoogide nõuandeliin, millele on oodatud helistama laste ja noortega töötavad inimesed, lapsevanemad, õppijad ning lapsed ise.

Nõuandeliin 1226 on eesti keeles ja 1227 vene keeles ja selle eesmärk on pakkud võimalust rääkida kvalifitseeritud koolipsühholoogiga  anonüümselt ja tasuta.

Nõuandeliinile pöördunud õpetajad on seni enim kurtnud läbipõlemisega seotud muresid, lapsevanemad on küsinud nõu lapse toetamise ja lapsega toimetuleku kohta, teemaks on olnud koolikiusamine.

Lapsed ja noored on helistanud nii kooli kui ka perega seotud mureküsimustes, teemaks on ka vaimse tervise probleemidega toimetulek.

Nõuandeliini psühholoogid on aidanud leida helistajate muredele lahendusi ning vajadusel pakkunud ka järelnõustamise võimalust.

«Kui kevadel õpetajate nõuandeliiniga alustasime, võtsid haridustöötajad selle hästi vastu. Kõned olid murelikud ja pikad ning nägime, et koolipsühholoogi tuge vajavad ka õpilased ning lapsevanemad. Otsustasime koolipsühholoogide ühinguga nõuandeliini tööd laiendada, et olla toeks võimalikult paljudele. Nõuandeliin ei asenda koolipsühholoogi olemasolu täielikult, ent on toeks neile, kellel puudub teenusele muidu ligipääs,» ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

Koolipsühholoogide ühingu juht Karmen Maikalu julgustab helistama ka lasteaedade, koolide, huvikoolide ja teiste laste ja noortega töötavate asutustega seotud inimesi. «Nõuandeliinile vastavad psühholoogid aitavad keerulistes olukordades tasakaalu hoida ja sobivaid lahendusi leida,» lisas ta.

Nõuandeliini eestikeelne number 1226 vastab esmaspäevast reedeni kella 16–20 ning venekeelne number 1227 teisipäeviti kella 16–20. Kõnedele vastavad koolipsühholoogi kutsetunnistusega kogemustega psühholoogid.

Millal pöörduda koolipsühholoogi poole?

Õpilasel, kui:

• Oled mures iseenda või oma lähedase pärast või tunned end pidevalt halvasti.
• Sa ei tule enam toime oma igapäevaste kohustustega, nt õppimisega.
• Tunned end üksikuna ja vajad ärakuulamist, mõistmist või tahad end lihtsalt tühjaks rääkida.
• Sul on keerulised suhted kaaslaste, pereliikmete või õpetajatega.
• Sul on raskusi sõltuvustega.
• Oled kaotanud lähedase või on juhtunud midagi muud, millega on raske toime tulla.
• Oled emotsionaalse, füüsilise või seksuaalse vägivalla ohver või tead kedagi, kes on.
• Vajad abi enesemääratlemisel või soovid arutada oma tuleviku üle.

Lapsevanemal ja õpetajal, kui:

• Oled mures lapse meeleolu, käitumise või lapse(ga) toimetuleku pärast.
• Soovid nõu küsida selles osas, kuidas last paremini toetada.
• Lapse käitumine on ootamatult muutunud.
• Oled teinud koostööd kodu ja kooli vahel, kuid mured püsivad. Nii õpetaja kui ka vanem on lapsega rääkinud, aga see pole muutust toonud.
• Oled mures enda toimetuleku osas kooliga seotud küsimustes.