/nginx/o/2012/02/12/952478t1h8f05.jpg)
Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi ei osanud öelda, mis on tänavuse esimesse klassi kandideerijate rekordarvu põhjuseks. Küll aga vajaks praegune olukord tema sõnul muutmist, sest õpetajatele on nii paljude laste hindamine kurnav ja Eesti haridusele tervikuna halb.
Tung Tallinna Inglise Kolledži esimesse klassi on tänavu rekordiline – katsetele registreerus 438 last, kellest sügisel pääseb riikliku õppekava järgi loodavasse klassi vaid 24. Seega pistab ühe õppekoha pärast rinda 18 last, mullu oli see number 11.
«Ma ei oska öelda, miks see tung nii suur on. Võib ainult spekuleerida, kas põhjuseks on see, et vanemad töötavad kuskil kesklinnas ja nii oleks neil hea lapsega koos tööle sõita, või see, et eelmise aasta segadus koolide ümber annab ka tänavu oma mõju,» sõnas Kruusimägi.
Samas on enam kui 400 lapsele katsete läbiviimine mahukas töö ja mõjub nädalavahetusel kooli tulevatele pedagoogidele füüsiliselt ja vaimselt kurnavana. Seda vaatamata sellele, et juba mitmendat aastat ei korraldata koolis etteõpetatavaid või eraldi ettevalmistust nõudvaid katseid, vaid lähtutakse lapse õpivalmidusest ja tahtest.
Kruusimägi sõnul nõuab praegune olukord muutusi hariduse vallas. «On ilmselge, et tegelikult peaks iga laps saama kooli sinna, kuhu tahab, ega peaks läbima sellist hullumeelset sõela,» leidis direktor.
«Tegeleda tuleks nende koolidega, kuhu nii suurt tahtmist ei ole. Nende kvaliteeti tuleks parandada. Kui lapsevanemates tekib usk ja teadmine, et sõltumata kooli asukohast võib ta oma lapse sinna saata ja tema pääs gümnaasiumi on sama hea kui teises koolis, siis ma arvan, et see olukord laheneb.» sõnas Kruusimägi.
/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)