:format(webp)/nginx/o/2021/10/20/14152440t1hd584.jpg)
Tartu Ülikooli ning haridus- ja teadusministeeriumi vahel aastateks 2019–2021 sõlmitud halduslepingu tulemuste kokkuvõttest selgub, et kui ülikool on riigile antud lubadused täitnud, ületades seatud eesmärke kohati märkimisväärselt, siis riik ei ole kinni pidanud oma peamisest kohustusest planeerida igal aastal riigieelarvesse ülikooli tegevustoetuseks piisav raha.
Haldusleping on iga kolme aasta järel Tartu Ülikooli ning haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) vahel sõlmitav kokkulepe. Selles sõnastatud tegevuse kaudu tagab ülikool kõrgharidusõppe ja selle kvaliteedi ning riik kohustub tagama riigieelarvest selle tegevuse täitmiseks vajaliku tegevustoetuse.
«Kolme aasta eest halduslepingu läbirääkimisi pidades oli kõigi Eesti ülikoolide suurim mure, et tasuta kõrghariduse tagamiseks vajalik riiklik rahastamine tammus paigal. Seetõttu sõlmiti ülikoolide halduslepingutes kokkulepe, et kõrghariduse riigieelarveline rahastamine on edaspidi seotud tarbijahinnaindeksi ja kõrgharitud töötajate keskmise palga tõusuga,» rääkis Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser. «Ülikoolide halduslepingute kavandid kooskõlastati vabariigi valitsuse tasemel ehk lisaks HTMile võttis selle kohustuse ka valitsus ühiselt. Nüüd peame kahjuks tõdema, et ülikoolid on riigi lubadust uskudes petta saanud.»
Perioodil 2017–2020 oli tarbijahinnaindeksi kasv kokku 5,3 ja keskmise palga aastakasv 5,9 protsenti, kõrghariduse tegevustoetus suurenes samal ajal 2,5 protsenti aastas. Järgmiseks aastaks prognoositakse veelgi kiiremat inflatsiooni ja palgatõusu, kuid 2022. aasta riigieelarves on kavandatud tegevustoetuse kasv vaid 3 protsenti. «See tähendab, et lõhe elukalliduse tõusu ja tasuta kõrghariduse alarahastuse vahel aina laieneb,» märkis Asser.
Kui aastatel 2017–2020 suurenes Eestis gümnaasiumilõpetajate arv üheksa protsenti ja kogu Eestis vähenes üliõpilaste arv kaks protsenti, siis Tartu Ülikool on kõrgharidusele ligipääsetavust parandanud ning üliõpilaste arvu kuue protsendi ehk 831 üliõpilase võrra kasvatanud. Sealhulgas on suurendatud vastuvõttu IT erialadele ligi 30 protsenti ja õpetajakoolitusse 12 protsenti.
Kuna kõrghariduse tegevustoetus on sel perioodil kerkinud kokku alla kaheksa protsendi, on ühe üliõpilase õpetamise maksumus jäänud ülikooli jaoks sisuliselt muutumatuks. Eesti keskmine palk on samal ajal kasvanud 19 protsenti ja SKT 14 protsenti. Kokkuvõttes on ülikool võtnud vastutuse ja pakkunud õppimisvõimalusi vastavalt antud lubadusele ja ühiskonna vajadustele, kuid see on tulnud kalli hinnaga.
«Kahtlemata on halduslepingu järgmise perioodi läbirääkimiste peamine eesmärk leida lahendus, kuidas suudab riik täita endale võetud kohustusi nii tagantjärele kui ka ettevaatavalt, et tasuta kõrghariduse pakkumiseks vajalik riiklik rahastus jõuaks 1,5 protsendini SKTst. Vastasel korral hakkab tõsiselt kannatama ligipääs eestikeelsele kõrgharidusele ja ülikooli õppekvaliteet,» ütles rektor.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)