Päevatoimetaja:
Margus Martin

20midagi Maili Tirel: kui sõber saadab surmanalja, siis küsi, kuidas tal päriselt läheb

Foto: Erakogu

«20midagi» seekordses saates on külas koolipsühholoog ja veebinõustaja Maili Tirel, et selgitada, miks on koolipsühholoogia vajalik ning kuidas saavad noored iseennast ja teisi aidata.

Maili tõi esile, et koolipsühholoogia on üks väheseid psühholoogia valdkondi, kus on võimalik tegeleda päevast päeva ennetustööga. Psühholoogias kehtib vana ütlus: anna inimesele kala ning ta saab söönuks üheks päevaks, anna talle õng ja ta saab terveks eluks kõhu täis.

«Psühholoogia eesmärk on anda õng, mitte kala. See saab sündida ainult koostöös. Kui inimene ei ole ise valmis tegema teatud muutusi või valmis võtma ette teatud teekonda, siis psühholoog saab teda julgustada seda tegema ja võib-olla pakkuda mingeid lahendusi, aga psühholoog ei saa teekonda tema eest ette võtta,» kirjeldas Maili.

Ta naeris, et mõnikord teeb ta küll õpilastele nalja, et kui tal oleks anda motivatsioonitabletti, siis küll ta annaks ka – aga tal lihtsalt ei ole.

Kindlasti on psühholoogi abi vaja, kui noorel inimesel on suitsiidimõtted. Maili tõi esile, et maailma tervishoiuorganisatsiooni statistika ütleb, et 15–19-aastaste seas on enesetapp neljandaks surmapõhjuseks. Saatejuht Ave Kongo märkis, et tema on kuulnud, et Eestis on enesetapumõtetega keskmiselt üks laps klassis. Maili kogemuse järgi see arv nii suur ei ole, aga ei jää ka kuigi palju madalamaks.

Maili tõi välja, et tänaste noorte huumorimeel on üsna tume. Osa sellest ongi võllanaljad ning see on okei, sest huumor on eluterve viis tõsiste teemadega toime tulla. Aga teisalt naljaviskamine mingis mõttes normaliseerib suitsiidimõtteid.

«Kui me teeme neid nalju, siis need muutuvad normaalseks. Tundub, et ongi okei välja öelda, et kui matemaatika töö läks kehvasti, said kahe ehk mitterahuldava hinde, siis on okei öelda, et tahan ära surra,» selgitas ta morbiidse huumori mõju.

Maili sõnul saab ta aru, et tegemist võib olla põlvkondade vahega ning ka psühholoogiatudengite huumor on eriala kiiksuna võrdlemisi tume. Aga tal tekib ikkagi küsimus, kas see nali toetab inimest või peidab mingit suuremat muret.

Maili kirjeldas, et õpilaste jaoks on juba kurikuulsaks saanud tema soovitus, et kui sõber saadab surmanalja, siis ära kirjuta vastu «haha, sama», vaid küsi, kas ta nii päriselt tunnebki. «Julge avada seda diskussiooni või vestlust, kuidas sul päriselt läheb,» julgustas ta.

Saates arutleti:

  • Milliste teemadega õpilased koolipsühholoogi juurde pöörduvad?
  • Millal ja mis põhjustel suunab psühholoog õpilase abi saamiseks edasi?
  • Kuidas aru saada, et sõbral või lähedasel on suur mure, millega tuleks kohe tegelema hakata?
  • Mida kujutab endast viie meele harjutus ärevuse rahustamiseks?
  • Milline on pärilikkuse ja keskkonna mõju meeleoluhäirete tekkimisel? Kuidas mõjutab sotsiaalmeedia vaimset tervist?
  • Kuidas võidelda koolikiusamise vastu?

Head kuulamist!

Saatejuht on Ave Kongo, kes on avara silmaringiga ja uudishimulik inimene, kel muuhulgas on varasalves teadmised kunstist ja maastikuarhitektuurist. Talle meeldib väga püüda lugusid inimestest ja inimestega – kas fotoaparaadi kaudu või vahetult suheldes.

«20midagi» on kuulatav Postimehe veebis, Spotifys, iTunesis ja teistes taskuhäälingute rakendustes.

Kui Sul on mure enda või mõne lähedase vaimse tervise pärast, võta julgelt ühendust Peaasi.ee või Lahendus.net nõustajatega. Nemad pakuvad abi vaimse tervise murede korral nii meilitsi kui ka videokõne vahendusel. (Peaasja lehelt vorm «Tule nõustamisele»).

Abivõimalusi veel (kõik kättesaadavad ööpäevaringselt):

Kriisiinfotelefonilt 1247 on võimalik saada tuge ka vaimse tervise muredega, samuti ka vestluses lehel palunabi.ee;

Vaimse või füüsilise vägivalla või selle kahtluse korral tasub samuti kirjutada palunabi.ee lehe vestlust või helistada numbrile 116 006;

Lasteabi number 116 111 ja lehel lasteabi.ee olev vestlus on samuti abiks erinevat sorti murede korral, olgu tegu kas suhetega peres, lähedaste, vaimse tervise või muu osas.

Tagasi üles