«20midagi» seekordses saates on külas koolipsühholoog ja veebinõustaja Maili Tirel, et selgitada, miks on koolipsühholoogia vajalik ning kuidas saavad noored iseennast ja teisi aidata.
Maili tõi esile, et koolipsühholoogia on üks väheseid psühholoogia valdkondi, kus on võimalik tegeleda päevast päeva ennetustööga. Psühholoogias kehtib vana ütlus: anna inimesele kala ning ta saab söönuks üheks päevaks, anna talle õng ja ta saab terveks eluks kõhu täis.
«Psühholoogia eesmärk on anda õng, mitte kala. See saab sündida ainult koostöös. Kui inimene ei ole ise valmis tegema teatud muutusi või valmis võtma ette teatud teekonda, siis psühholoog saab teda julgustada seda tegema ja võib-olla pakkuda mingeid lahendusi, aga psühholoog ei saa teekonda tema eest ette võtta,» kirjeldas Maili.
Ta naeris, et mõnikord teeb ta küll õpilastele nalja, et kui tal oleks anda motivatsioonitabletti, siis küll ta annaks ka – aga tal lihtsalt ei ole.
Kindlasti on psühholoogi abi vaja, kui noorel inimesel on suitsiidimõtted. Maili tõi esile, et maailma tervishoiuorganisatsiooni statistika ütleb, et 15–19-aastaste seas on enesetapp neljandaks surmapõhjuseks. Saatejuht Ave Kongo märkis, et tema on kuulnud, et Eestis on enesetapumõtetega keskmiselt üks laps klassis. Maili kogemuse järgi see arv nii suur ei ole, aga ei jää ka kuigi palju madalamaks.
Maili tõi välja, et tänaste noorte huumorimeel on üsna tume. Osa sellest ongi võllanaljad ning see on okei, sest huumor on eluterve viis tõsiste teemadega toime tulla. Aga teisalt naljaviskamine mingis mõttes normaliseerib suitsiidimõtteid.