/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/02/6736565t1he140.jpg)
Tartu Ülikool ja Eesti Turbaliit sõlmisid koostöölepingu, mille eesmärk on töötada välja teaduspõhiseid lahendusi selleks, et vähendada turba tootmisel ja kasutamisel tekkivat kliimajalajälge.
TÜ teadlased hakkavad otsima lahendusi turbatootmise keskkonnamõjudele
Turvas on üks Eesti peamisi taastuvaid loodusvarasid ja sooaladel on suur suutlikkus atmosfäärist süsihappegaasi siduda. Tartu Ülikooli arendusprorektori Erik Puura sõnul on seetõttu ülitähtis pöörata turbale kui looduse osale ja loodusvarale suurt tähelepanu. «Ülikoolide ja ettevõtete koostöö ning nüüd turbaliiduga sõlmitud koostöölepe on oluline nii Eesti majandusele kui ka kliimaeesmärkide saavutamisele,» ütles Puura.
Turba silmapaistvad omadused on aegade jooksul leidnud arvukalt kasutusviise: seda võib leida kasvumuldade koostises, aktiivsöes ja kosmeetikatoodetes, samuti kasutatakse seda energeetikas. Kuna üha enam püüeldakse suure lisandväärtusega toodete poole, võib turba kasutusvaldkond veelgi laieneda, näiteks ehitusmaterjalide tootmisesse ja keemiatööstusesse. Turba kasutusviise aitavad avardada ka rohepööre ja mahepõllumajandus.
Tartu Ülikooliga sõlmitud koostöölepe võimaldab Eesti Turbaliidu liikmetel kaasata oma tegevusse rohkem teadlasi. Teaduspõhiseid teadmisi võiks ära kasutada näiteks selleks, et juurutada parimaid viise turbakaevandusalade taastamiseks ja rakendada ringmajanduse põhimõtteid nii, et turbas sisalduv süsinik ei satuks atmosfääri. Puura lisas, et koostööd on plaanis teha kolmes valdkonnas: ammendatud tootmisalade ökoloogilisel taastamisel, töös olevate tootmisalade Eesti-põhiste eriheitemäärade täpsustamisel ja turbatoodete kasutusjärgsete käitlusvõimaluste uurimisel.
Loodusgeograafia kaasprofessor Ain Kull rääkis, et Tartu Ülikoolis on tugevad töörühmad, mis uurivad soid eri külgede alt, mikroorganismidest kuni kasvuhoonegaaside mõjuni. Tema sõnul võimaldab ülikooli tugev loodusteaduslik pädevus ning sotsiaal- ja majandusteaduslik taust töötada koostöös turbaliiduga välja teaduspõhised lahendused turbatootmise keskkonnamõju kahandamiseks ja rakendada parimaid võtteid ammendatud tootmisalade korrastamiseks. Pärast kaevandamist on eesmärk tagada sooökosüsteemi taastumine nii elupaikade kui ka ainevoogude, sh süsinikusidumise mõttes.
«Huvitavaks väljakutseks saab ringmajanduse põhimõtete juurutamine, mis võimaldab kahandada turba tootmise ja kasutamisega seonduvat ökoloogilist jalajälge, aga eeldab uuenduslike meetmete rakendamist kõigilt asjaosalistelt ja ka tarbimisharjumuste muutmist,» lausus Ain Kull.
Turvast on Eestis tööstuslikult toodetud juba 160 aastat, sealhulgas on see hinnatud eksportkaup. Teadlastele on turvas kui tooraine andnud juba kaua põnevat uurimisainest. Praegu aga on turbatootmissektori jaoks üha olulisem vajadus pidada sammu karmistuvate keskkonnanõuetega, sest nõudlus kvaliteetse turba järele püsib.