Tõhustusdoosi hilinemine võib eestlastele piire sulgeda

Ladudes seisab praegu ligi 274 000 vaktsiinidoosi – kui seisavad, sest andmemajandust saadab segadus. Foto: Tairo Lutter

Kuigi Covid-19 vaktsiini on Eestis piisavalt ka kolmandaks, nn tõhustusdoosiks, otsustas valitsus, et alla 65-aastased täisealised, kes ei tööta meditsiini-, haridus- või sotsiaalvaldkonnas, võivad kolmanda süsti saada alles kaheksa kuud pärast teist. Sellise korralduse tõttu võib aga kannatada Eesti kodanike reisimine ja asjaajamine teiste riikidega.

Oktoobri alguses teatas Euroopa ravimiamet, et tõhustusdoosi Pfizeri vaktsiiniga võib täiskasvanutele pakkuda kuus kuud pärast esmase kuuri lõppu. Sotsiaalministeeriumi tervise asekantsleri juhitav immunoprofülaktika komisjon soovitas Eestis tõhustusdoosi kõigile alla 65-aastastele täisealistele veel vähemalt kaks kuud edasi lükata. Esimeste seas vaktsineeritutel on tänaseks täis tiksunud juba ka pikem tähtaeg – kaheksa kuud.

Valitsus arvestas läinud nädalal otsust tehes segiläbi mõlema eksperdikogu seisukohtadega. Tõhustusdooside lubamisel vanemaealiste ning tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusala töötajatele lähtuti Euroopa ravimiameti soovitusest, ülejäänud töötajate puhul aga Eesti ekspertide arvamusest.

Kaks päeva hiljem rääkis valitsuse liige, töö- ja terviseminister Tanel Kiik Õhtulehele, et Euroopas ega seega Eestiski polegi veel kokku lepitud plaani, millal alustada tõhustusdooside pakkumist elanikkonnale laiemalt. See aeg võib pikeneda ka aastani pärast esmast vaktsineerimist. Kuna kevadel ja suve hakul tehti kaitsesüste kõige agaramalt, tähendab see, et aastase ootamise korral poleks enne järgmist suve paljudel tõhustusdooside juurde asja.