/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/10/11/14129867t1h93eb.jpg)
Omavalitsustel peab olema kohaliku elu küsimustes rohkem otsustusõigust, leidis kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse eksperdikomisjon oma viimasel koosolekul.
Omavalitsused saavad juurde rohkem otsustusõigust
Riigihalduse minister Jaak Aab selgitas pressiteate vahendusel, et kavandatavate muudatustega ei kujundata ümber omavalitsuste olemust ega ülesandeid, vaid vähendatakse õigusloome mahtu.
Eksperdikomisjoni liikme ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektori Jan Trei sõnul on muudatuste keskne eesmärk omavalitsuste enesekorraldusõiguse suurendamine – eelnõuga soovitakse anda omavalitsustele kohaliku elu korraldamisel senisest rohkem otsustus- ja kaalutlusõigust.
«Uues seaduses on omavalitsuse ja riigi ülesanded täpsemalt piiritletud ning edaspidi peetakse nende osas valitsuse ja omavalitsusliidu vahel regulaarselt ka läbirääkimisi,» selgitas Trei.
«Tervitatav on, et edaspidi saavad omavalitsusjuhid olla kindlad, et valla või linna asutuste kontrollisüsteemid on asjakohased ning siseaudit professionaalne ja tõhus,» ütles riigikontrolli nõunik Airi Mikli. Ta tõi esile muudatuse, et edaspidi tuleb kõigil omavalitsustel regulaarselt, vähemalt iga nelja aasta järel, lasta omavalitsuse sisemised kontrollisüsteemid üle vaadata.
Seadusest jäetakse välja omavalitsuste valdkondlikke ülesandeid puudutavad regulatsioonid, mille õige koht on vastavates valdkondlikes seadustes. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) reguleerida jäävad vaid omavalitsuste aluskorralduse küsimused.
Eksperdikomisjon on regulaarselt koos käinud enam kui kaks aastat, et seadus üle vaadata ja vajalikke muutmisettepanekuid teha. Eelnõu esitatakse kooskõlastusringile oktoobri teises pooles ning see peaks valitsusse jõudma järgmise aasta veebruaris. KOKSi muudatused saavad loodetavasti seaduseks enne 2023. aasta riigikogu valimisi.