Väikelennundus sirutab tiibu, kui leidub tahet

Rakvere linna kohal pole väikelennukeid õhku tõusmas või maandumas nähtud nüüdseks paar aastat. Pildil nähtav paarikohaline lennumasin väisas tarvalinna kuus aastat tagasi. Foto: Meelis Meilbaum

Ühe- või mõnekohalisi väikelennukeid on seni peetud kättesaadavaks ja taskukohaseks ainult rikkuritele. Lennundusentusiastid lükkavad selle arvamuse ümber, öeldes, et väikelennuk maksab sama palju kui keskklassi sõiduauto.

Eestis on praegu nõks alla saja erapiloodi, kellest lõviosa moodustavad lennuki- ja väiksema kopteri piloodid. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on lennukipilootide arv kasvanud paari­kümne võrra ja ka kopteripiloodi pabereid omandavaid inimesi lisandub vähehaaval. Keskmiselt märgitakse aastas registrisse viis väikelennukit.

Nii nagu kasvab erapilootide ja õhusõidukite arv, on avardunud võimalused leida Eestis sihtkohti, kuhu isikliku või renditud lennuvahendiga maanduda. Enamasti on tegemist eraomandisse kuuluvate lennuradadega, kuid leidub ka erandeid. Liigset kulu pelgavad ja vähest tulusust ennustavad omavalitsused üldjuhul asja vastu huvi ei tunne.