Karis: presidendina tahan ennekõike olla tasakaalustaja ja kui vaja, ka lepitaja

President Alar Karis riigikogu ees ametivannet andmas. Foto: Tairo Lutter

Oma esimeses presidendina riigikogu ees peetud kõnes meenutas Alar Karis, et oli juba enne presidendiametisse astumist rõhutanud: üks tema ideaale on tark rahvas.

«Olen ka täpsustanud, et tarkuse ja harituse mõõdupuu ei ole kõrgkooli diplomite arv, vaid oskus oma teadmisi kasutada ja tulla toime, saada hakkama igas olukorras. Seda nimetatakse õppimisvõimeks.» Ka toonitas Karis, et tahab riigipeana ennekõike olla tasakaalustaja ja vajadusel ka lepitaja.

«Tarkus on kollektiivne saavutus»

Karise sõnul on tarkus kollektiivne saavutus. «Tark rahvas ei lase kaotsi minna lootust, ei käi nööri mööda, vaatleb ja katsetab, on enesekindel ega kohku ka eksimisest. Tark rahvas mõtleb piiritus perspektiivis ega karda kohtumist tundmatuga, olgu selleks koroonapandeemia või üleilmne kliimakriis. Tark rahvas mõistab ligimest, evib kaastunnet,» ütles ta.

Ka nentis ta, et Eesti edulugu ei ole kõigini jõudnud. «Soovin mõneti idealistlikult, et keegi meie kaasmaalastest ei tunneks end mahajäetuna ja üleliigsena. Olgu siis põhjuseks noorte vaimse tervise probleemid, mille traagilist sügavust mõistame mõnikord liiga hilja, või hinnatõus, mida näeme elektriarvetest ja mis süvendab paljude perede majanduslikku kitsikust,» ütles riigipea.

«Häid suhteid kõigi liitlastega tuleb hoida, need ei sünni ega säili iseenesest»

«Ma ei kahtle, et Eesti on riigikaitse arendamisel valinud õige tee,» sõnas Karis riigikaitse kõrgeima juhina. «Keerulistes olukordades ei pea Eesti üksinda lahendusi otsima, meie kõrval seisavad kindlalt liitlased. Häid suhteid kõigi liitlastega tuleb hoida, need ei sünni ega säili iseenesest.»