HARIDUS JA TEADUS ⟩ Aasta õppejõud Kati Aus: kool ei tohi kahjustada õpilase minapilti

Õppejõud Kati Aus loeb kordaläinuks loenguid, kus saab nalja ja kõik tunnevad end turvaliselt. Foto: Tairo Lutter

Tallinna Ülikooli hariduspsühholoog Kati Aus on üldsusele tuttav telesaatest «Maailma kõige targem rahvas», kus ta koos kolleeg Grete Arroga näitab, et õppimine võib olla korraga nii lõbus kui ka tõhus. Aus rõhutab, et õppijakeskne õpe ei ole lihtsalt tore ja armas ajaveetmisviis, vaid tõenduspõhine lähenemine, mis hoiab õppija vaimu tervena ja muudab õppimise tulemuslikuks.

Õppijakeskne õpetamine on ülikoolis õpetajate koolitusprogrammis olnud nüüdseks hea hulk aastaid, kuivõrd on muutunud arusaamad õppimisest tegelikult kooli jõudnud?

Tagasiside pinnalt saab küll öelda, et iga aastaga läheb paremaks. Meie töö on muuta arusaama, milline on õpetaja roll klassis, ja jõuda õppijakeskse lähenemiseni. Minu arust on kõige parem tagasiside, kui tudengid ütlevad, et õppejõud teevad loengutes ise seda, millest nad räägivad. Siis ma tean, et nad on aru saanud, mida me taotleme. See on õppija toetamine nii, et õppimine oleks tõhus ning õppija tunneks end samas turvaliselt ja hästi.

Kas see, kui inimene kümme või kakskümmend aastat pärast kooli ütleb, et suurem osa sellest, mis ta koolis õppis, on ununenud ja seega täiesti mõttetu, on tõsi?

Nii ja naa, osa õppimisest ongi mõttetu, näiteks lühiajaline tuupimine. Õppimine, mis on mõtestatud, on igal juhul väärtuslik, isegi kui õpitu ununeb. Unustamine on täiesti loomulik, aga õppimise protsess, kui see on olnud mõtestatud, muudab meie teadmiste struktuuri, muutes edasise õppimise lihtsamaks. Lisaks on väga tõenäoline, et vajadusel saame «ununenud» teadmist kerge vaevaga uuesti ellu äratada.