/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/09/12/14064153t1h47ed.jpg)
Metsanduse uue kümnendi arengukava (MAK2030) on esimene riiklik arengukava, mille puhul hindavad eksperdid lisaks keskkonnamõjule ka selle kultuurilist, sotsiaalset ja majanduslikku mõju.
Metsanduse uus arengukava saab suurema haardega mõjuhinnangu
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre sõnul leidis juba metsanduse arengukava koostamise eelmine juhtkogu, et selle arengukava puhul tavalisest mõjude hindamisest ei piisa ja seepärast otsustati hinnata mõjusid laiemalt.
Arengukava ja teiste oluliste mõjude strateegilise hindamise programmi koostasid kolm ettevõtet: Maves, Hendrikson & Ko ja Skepast&Puhkim. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise juhtekspert Karl Kupits ütles, et see metoodika annab aluse, kuidas järgmises etapis oleks hindamist õigem läbi viia.
Mõjuhindamise järgmises, aruande etapis, tehakse kindlaks mõju suurus, ulatus, kestus, pöörduvus ja muud parameetrid ning vajadusel töötatakse välja leevendusmeetmed. Mõjusid hinnatakse, võrreldes arengukava eesmärke teiste strateegiliste planeerimisdokumentide eesmärkidega.
Keskkonnaminister Tõnis Mölderi kinnitusel täidavad nii metsanduse arengukava kui ka mõjude hindamise programm ja hindamine ise üht eesmärki - Eesti metsi peab läbimõeldult ja jätkusuutlikult majandama.
«Ühiskonna ootused vajavad koostöös teadlaste ja huvigruppidega läbirääkimist ja faktipõhist analüüsi. Pärast kõigi mõjude läbikaalumist jõuame võimalikult tasakaaluka metsanduse arengukava vastuvõtmiseni,» ütles Mölder.