Lapselaps päästis vanaisa notari ukse taga pättide küüsist

Foto: AS Timber

Pole saladus, et hea jutuga metsavahendajate või kahtlase taustaga metsafirmade ohvriks võib langeda igaüks meist ja seda vanusest hoolimata. Paraku on aga meie eakad vanemad ja vanavanemad kelmide, igasuguste skeemitajate ning petturite meelispala ning tundub, et tihtilugu on neid tõesti kergem pehmeks rääkida. Kusjuures on selle kõige juures veelgi kurvem, et metsaga seotud hapud tehingud jäävad sageli avastamata või saladuseks, sest metsaomanikud ise ei teagi, et on külma saanud või on neil lihtsalt nii häbi, et sellest vaikitakse.

Oma vanaisa metsa müümisel aidanud Riivo räägib, et sel suvel oleks võinud ka tema vanavanemad oma metsamaast ilma jääda. Lisaks on neidki survestatud oma metsa müüma enam kui 3 korda turuhinnast madalama hinnaga. Kuidas suutis see pere aastate jooksul vältida neid kehvasid tehinguid ning pääses, vaata, et üle noatera, ka sel suvel kokkuleppest, mis raieõiguse müümise asemel oleks võinud võtta terve maa koos metsaga?

Mis on kelmus ehk pettus?

Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel on väga hästi lahti kirjutatud kelmuse ehk pettuse sisu, kus kirjeldatakse, et kelmus ehk pettus on toime pandud siis, kui inimesele on teadlikult loodud vale arusaam tegelikest asjaoludest ning selle tulemusel on kelm saanud varalist kasu. Peamiselt räägitakse aga kelmusest siiski vaid juhul, kui tegemist on arvuti-, investeerimis-, maksu- või kindlustuspettusega. Tekib küsimus, kuhu liigitub metsanduses valitsev korralagedus, kus väga sageli jäetakse telefonivestlustes, kus soovitakse odava hinnaga metsa osta, metsaomanikele vale mulje turusituatsioonist ja survestatakse müüma ning skeemitatakse? Kas see on lihtsalt liberaalne turumajandus, kus valitseb arusaam, et seadusetus ja omavoli on lubatud seni kuniks jagub inimesi, kes võimaldavad endal nahka üle kõrvade tõmmata?

Nii ja naa! Üldiselt ei võeta uurimise alla juhtumeid, kus inimene on teovõimeline, on müünud oma metsa või metsamaa odavalt ja hiljem kahetseb. See on sama, kui oled ostnud mööblitüki, viinud selle koju ja mõne aja pärast avastad, et kõrval asuvas poes on asi palju soodsam. Sellisel juhul ei saa ju süüdistada esimese poe müüjat, kes oskas hinda küsida ja sina olid nõus maksma enne, kui tegid korraliku turu-uuringu. Sama loogika kehtib metsa ostu-müügi puhul – kui sinu metsa eest pakutakse kordades vähem raha, kui see tegelikult väärt on ja sa oled nõus selle raha eest müüma, olles ise täie mõistuse juures, siis hiljem on raske tehingut tagasi pöörata, kuid see ei pea alati nii olema.

Samas on see pahatahtlik temp ostja poolt, kes tegelikult teab ju täpselt mida ta teeb kasutades ära müüja teadmatust ja kogenematust. Et selliseid olukordi ei tekiks või juhtuks aina vähem, anname mõned head soovitused, mida järgides vähendate riski langeda kelmuse ohvriks. Olgu mainitud, et meie jaoks on kelmus igasugune metsaomanikuga manipuleerimine ka juhul, kui isegi paberil ja seaduse silmis kõik justkui õige tundub.

Suhtle oma vanematega perele kuuluvast metsast (või muust varast)

Rahast rääkimine, nii nagu ka muust varast rääkimine, on paljudes peredes ebamugav teema. Ometi tuleb seda teha, eriti juhul, kui teil on eakaid sugulasi, kes elavad eraldi, sest igal aastal langevad endiselt sajad metsaomanikud telefonikelmide ohvriks.

Kui teile tundub, et vanemad ei taha sel teemal pikalt arutleda, tasub mainida, et teie pole see, kes nende raha soovib, vaid selle peale on maiad hoopis kolmandad isikud. Andke neile soovitus, et juhul kui nad saavad kahtlasi kõnesid või keegi soovib hirmsasti nende metsamaad või raieõigust realiseerida, tasub paluda pakkumine e-mailile. Telefoni teel pole mõtet võõra otsepakkujaga pikalt vestelda. Kui kõned muutuvad juba ahistavaks, tasub need lõpetada koheselt või pöörduda politsei poole.

Üheks variandiks on anda metsaga seotud kõnedele vastamine mõnele nooremale usaldusväärsele sugulasele. Selleks tuleb teha vara omanikega, olgu nendeks siis (vana)vanemad või keegi teine lähedane inimene, kokkulepe, et nii kui mõni kõne tuleb, suunavad nad selle edasi ning ise pikemalt helistaja pakutavat ei kuula. Selleks tuleb omavahel jõuda kokkuleppele ka selles osas, millised on üldse metsaga seotud plaanid – kas metsa soovitakse müüa või kui soovitakse, siis kas plaan on müüa kasvavat metsa või kogu metsamaa.

Riivo märgib, et võttis samuti helistajatega suhtlemise enda kanda, et hiljem poleks mida kahetseda, kuna aastate jooksul oli neid survestajaid küll ja veel, kes hea ligipääsetavusega ja enam kui 5 ha suuruse vanavanematele kuuluva kaasiku vastu huvi üles näitasid, isegi liigset huvi. Rahast rääkides olid aga kõik etteaimatavalt kidakeelsed. Mõni pakkus raie eest 15 000, mõni isegi 20 000, harva 30 000 eurot. „Ütlesin alguses oma vanavanematele, et kui te tahate, et helistajad kiirelt kõne lõpetaks, siis öelge kõrge hind ja küll nad siis enam ei helista. Selle peale kutsusid helistajad neid hoopis korrale ja ütlesid, et „tulgu me ometi maa peale, et mingi 40 000 euroni see mets küll ei küündi”,” räägib Riivo.

Paraku kõned jätkusid, mille peale võttis noormees suhtlemise enda peale ja hea oli, et ta seda tegi, sest suvel saabus metsa eest „hinnaüllatus” – üks helistaja pakkus kaasiku eest järsku kui jänest kübarast võttes vanaisale 60 000 eurot. Ent asi ei tundunud õige.

„Õnneks ajasin siis asju juba mina, kui see mees helistas ja pakkus tõesti metsa eest 60 000 eurot ning ütles mulle, et tal on kõik juba minu vanaisaga kokku lepitud ning vaja on vaid täpsustada millal me siis nüüd notarisse läheme. Minul tekkis aga kaks küsimust, et kui eelmised helistajad said raie eest pakkuda vaid keskmiselt 20 000-30 000 eurot, siis kuidas tema saab pakkuda kaks kuni kolm korda kõrgemat hinda ja miks me peame tehingu tegemiseks üldse notarisse minema?” meenutab mees, kes lõpuks taipas, et helistaja oli vanaisa kuidagi ära rääkinud, et see müüks metsa koos maaga maha, kuigi metsakinnistu müük polnud neil kunagi plaanis. „Siis ütlesin talle, et „kuule mina tegelen selle metsa raieõiguse müügiga just sel põhjusel, et vanaisa on mul juba vanem inimene, kes ajab asju segamini või ei saa kohe päris täpselt kõigest aru”.”

Nii ka oli, sest tõesti, ei olnud sel perel kavas müüa maad, vaid raieõigust täpselt nii nagu alguses omavaheline kokkulepe tehtud sai. Mis võis aga vanaisa segadusse ajada oli see, et kui omavahel sai pidevalt ikka rääkinud vaid metsa raieõiguse müümisest ning järgmine helistaja pakkus meelierutavat summat metsa eest, siis kohe ei pruukinud ta taibata, et pakkumine tehti kogu kinnistule.

ASi Timber metsaspetsialist Helen Savi Foto: AS Timber

ASi Timber metsaspetsialist Helen Savi märgib, et paljud ei tea, et raieõiguse müümine ei ole notariaalne tehing. „Selleks, et metsaraiet müüa ei pea notarisse minema. Paraku paljud ei oska sellele tähelepanu pöörata ning kui helistaja märgib, et järgmise sammuna oleks vaja siiski sinna minna, siis seda ka tehakse aimamata, et allkiri antakse lepingule, millega metsaomanik loobub kõigest,” ütleb Savi.

Õnneks jäi see tehing pooleli ning Riivo pakkus helistajale lahkelt võimalust osaleda Timber.ee metsaoksjonil, kuhu ta plaanis oma raie üles seada. Teise võimalusena käis mees välja ka võimaluse maksta raieõiguse eest kohe 40 000 eurot. Selle peale saadeti noormees loomulikult pikalt ning noomiti taas, et pere võiks lõpuks jalad maa peale tuua ning mõista, et sellist hinda ei saa nad oma kaasiku eest kunagi. Helistaja pakkus noormehele isegi võimalust ühiselt külastada metsa, et näidata selle puudusi, et omanikud ikka mõistaks, miks see mets seda hinda väärt pole, mida omanikud eeldavad. Ühiskülastus jäi siiski ära ja metsa raieõigus pandi Timber.ee keskkonda, kus selle hind kerkis soovitust veelgi kõrgemale.

Kui plaanid müüa metsa, siis alusta googeldamisest!

Googeldamine on igal juhul kasulik, kui tekib olukord, kus teile helistatakse pidevalt sooviga teie metsa või metsamaad osta. Helen Savi on ka varasemalt erinevates artiklites sellele tähelepanu suunanud, et kindlasti tuleb küsida üle iga helistaja nimi ja firma nimi, mida ta esindab ning see kirja panna. Selle järgi on hiljem võimalik teha taustauuring ning saada teada, kellega oli tegemist. Ohumärk on see, kui helistaja hakkab selle koha peal hämama ja ei soovi enda ega ettevõtte nime öelda. Tänapäeval on pea võimatu internetis mitte olla ning iga inimese ja firma kohta peaks olema leitav mingisugunegi informatsioon. Kui info puudub või ei soovita seda avaldada, siis võib eeldada, et asi ei pruugi olla õige. Samuti tasub tähele panna, kui kaua on mõni ettevõte tegutsenud, mis on tegevusala, kui suur on ettevõtte käive, kas ettevõttel on võlgu ja kui palju on inimesi palgal. Samuti kas töötajad esinevad ainult eesnimega või julgevad esitada ka enda täisnime. See kõik loob kokku esimese, kuid väga olulise pildi võimalikust tulevasest koostööpartnerist ja tema usaldusväärsusest. Võib otsida ka "pealtnägija metsavahendajad" ja võrrelda, kas kirjeldatud võtteid kasutatakse ka teie peal.

Ometi paljud eel- ega taustauuringut ei tee, vaid võtavad vastu otsepakkumise, mis tehtud meili või telefoni teel, sest kõik tundub lihtne ja loogiline. Riivo annab aga soovituse, et sellest survestamisest tuleb mööda minna, et metsa eest saaks omanik õiglase hinna, kuid ta tunnistab, et see pole sugugi kerge. “Kui sulle ikka öeldakse, et “mees tule maa peale, et sa ei saa elu sees oma metsa raieõiguse eest 50 000 eurot”, siis hakkad ju paratamatult mõtlema, et võib olla tõesti ei saagi ja lepidki kokku hinnas, mis on tunduvalt väiksem, kui sa ise oled mõelnud. Lepid sellega, et tegemist on n-ö paratamatusega, sest sinuga vestleb ju ikkagi metsanduses “kibe käpp”, kes teab, mis turul toimub”!”

Siinkohal teab helistaja muidugi täpselt, milline on turusituatsioon, kuid maalib omanikule vale pildi. Selline õngitsemine on metsanduses igapäevane, sest mitte kuskil pole fikseeritud hindasid ja kokkuostjatega sõlmitud lepingud on salajased. Vaid kord kvartalis, kui sedagi, koostatakse statistikat ja tuuakse hinnainfo metsaomanikeni ja teiste huvilisteni, kuid metsaomanik, kes on juba oma metsa või metsamaa müünud, sellest infost mingit kasu ei lõika. Temale jääb vaid kibe tõdemus, et sai vist pügada. „Seejuures ongi jube kurb lugeda ja kuulda neid lugusid, kuidas eakad on oma metsamaa, mille suurus on seal võib olla 5 või 10 ha andnud ära 5000 või 10 000 eest,” räägib Riivo, kes ise jõudis enda sõnul õnneks juhuse tahtel Timber.ee metsaoksjoni keskkonnani, millest ta kuulis tuttavalt kellega koos möödunud aastal metsakultuuri hooldust tehti.

Miks Timber.ee?

“Kui möödunud aastal koos paarimehega võsa lõikasime, siis tuli jutuks, et tal poeg oli oma metsa oksjonile pannud ja hakkasin ka infot otsima, mida see oksjon endast kujutab. Kõigi teiste hulgas tuli Googles esile ka Timber.ee ja hiljem kuidagi hakkas, nagu Googles ikka, kui midagi otsid, seda suunatud reklaami ette viskama ja nii see aina enam silma jäi. Ka Facebookis lõi pidevalt Timberi reklaami ette,” meenutab Riivo, kes selle tõttu süvenes põhjalikumalt ettevõtte kodulehte, võrdles seda teistega ja tegi otsuse, et tasub proovida, kuna tundus, et oksjonikeskkonnaga oli Timber kõige enam vaeva näinud ja see kõik oli viisakalt üles ehitatud. “Oli näha, et asjaga on vaeva nähtud ja see pole lihtsalt mingi foorumi vormis ja põlve otsas valmis tehtud keskkond.”

Vanavanematega nõu peetud, Timberisse kõne tehtud, kokkulepe olemas ja asi saigi otsustatud. Edasi tuli järgmise sammuna lasta teha uus metsamajandamiskava, kuid siis läks elu alles huvitavaks. „Pärast seda, kui asi (kava) registrisse jõudis, algas tõsine kõnede laviin ning kui teatasin, et müün Timberi oksjonil öeldi, et vot sinna me küll osalema ei tule, kuid pakume sulle metsa eest kohe 45 000 eurot,” meenutab Riivo, kellele oli sel hetkel toeks ASi Timber metsaspetsialist Helen Savi, kes selgitas taolise survestamise tagamaid ning hoiatas, et metsaomanikke moositakse sel moel oksjonist loobuma, kuid kui õige hetk käes, siis leitakse sada ja üks probleemi, miks see mets ikkagi seda 45 000 eurot väärt pole ning hakatakse hinda alla suruma. Helen märgib, et sellest tulenevalt, et metsaomanik ei tunneks kuidagi, et ta on oksjonil osaledes midagi kaotanud, sai antud metsa raieõigus oksjonile lisatud alghinnaga 45 000 eurot.

„Helen selgitas väga hästi, et oksjonile tulevad kokku siiski need metsafirmad, kes tõesti sellist hinda metsa eest on valmis maksma. Need on ettevõtted, kes on teinud oma kalkulatsioonid ja külastanud metsa, kui nad selles midagi väärtuslikku näevad,” ütleb Riivo, kes lisab, et teda ei heidutanud isegi AS Timber 5-protsendiline teenustasu, sest see pole midagi selle kõrval, kui annad oma metsa ära poolmuidu ja lõpuks jääd veel vastutama raietööde korrektsuse eest.

Oksjoni viimane päev tekitas aga närvikõdi ning vanavanemad olid murelikud, et 12 päeva jooksul ei laekunud metsa eest ühtegi pakkumist. „Kui oksjoni viimase päeva eelõhtul käisin neil külas, siis nad ütlesid, et „meie metsa ei taha vist keegi”. Rahustasin neid, et oksjonil see asi nii käibki, et pakkumisi hakatakse tegema alles viimasel päeval.” Nii ka oli! Esimene pakkumine tehti 3 tundi enne oksjoni lõppu ning siis läks madin lahti. „Jälgisin oksjoni kulgu ja hasart tekkis sisse! Tekkis tunne, et võiks iga päev metsa müüa. Numbrid olid vahvad ja kui lõpphind läks lukku 55 000 euro peal, siis see oli ikka väga hea tulemus,” ütleb Riivo, kes jäi oksjoniga väga rahule.

Tänaseks on töödega metsas algust tehtud ning perel on plaan mingil hetkel maapind mineraliseerida, et soodustada looduslikku uue metsapõlve teket. „Mingi mõte oli istutada asemele hoopis kuusemets, kuid nii palju, kui ma selle lühikese ajaga õppinud olen, siis kuna seal kuuske ka enne palju polnud, pole mõtet võib olla ponnistada ja jõuga muuta seda maad selliseks, milleks see ehk sobilik polegi. Oleme jäänud hetkel mõtte juurde, et teeme mineraliseerimise ära ja las loodus teeb seejärel oma töö ehk laseme kasel uuesti peale kasvada. Pealegi külvab kask end väga hästi nagu umbrohi ja ise palju vaeva nägema ei pea,” räägib mees tulevikuplaanidest. Ta lisab, et pealegi on looduslikult kasvama läinud taimed palju tugevamad, kui istutatud puud ning kuna nende pere näol pole tegemist metsafirmaga, kes väga teadlikult metsa majandama peab, siis lõppkokkuvõtes sobib neile kõik see, mis sinna ise tagasi kasvab.

Lõpetuseks 7 näpunäidet, kuidas kaitsta eakaid vanemaid metsakelmide eest

1. Suhtle oma vanematega perele kuuluvast varast rahulikult ja avameelselt

2. Paku end appi, kui näed, et vanemad või vanavanemad on helistajatega kimpus

3. Kui helistamine muutub ahistavaks pöördu politsei poole

4. Ära müü esimesele ettejuhtuvale huvilisele või pealetükkivale müügimehele oma metsa raieõigust ega metsamaad!

5. Vii ennast ja oma pereliikmeid kurssi erinevate võimalustega, kuidas metsa müüa

6. Metsa müües tegutse pigem tasa ja targu

7. Pane tähele – raieõiguse müümine ei ole notariaalne tehing!

Teadmiseks kelmuse ohvrile

Kui oled langenud kelmuse ohvriks, teata sellest politseid. Sellega kaitsed ennast ja teisi. Mida varem politsei kelmusest teada saab ja kelmi suhtes menetlust alustab, seda väiksem on ohvrite arv, kuid enne kui lööd käed mõne ettevõttega või isikuga, kes tunneb teie vara(metsa) vastu liiga suurt huvi, siis kehtib vanasõna „seitse korda mõõda, üks kord lõika!”

Kas soovid rohkem infot, kuidas timber.ee oksjonikeskkonnas oma raieõigust või metsakinnistut müüa? Võta meiega ühendust! Aitame metsa väärtust hinnata ja vajaduse korral ka metsamajandamiskava tellimise või metsateatise täitmisega. Konsulteerime metsaomanikke tasuta!

Võta Timber.ee metsaspetsialistidega ühendust ning uuri täpsemalt! Helista meile 6665050 või kirjuta [e-mail] .

AS Timber, Narva mnt 36, Tallinn 10120