/nginx/o/2021/05/28/13809222t1hb5c4.jpg)
Samal ajal, kui tuhandete inimeste pangakontodele hakkasid laekuma pensioniraha väljamaksed teisest sambast, muutusid aktiivsemaks ka küberpätid, selgub Telia koostatud küberintsidentide statistikast.
Samal ajal, kui tuhandete inimeste pangakontodele hakkasid laekuma pensioniraha väljamaksed teisest sambast, muutusid aktiivsemaks ka küberpätid, selgub Telia koostatud küberintsidentide statistikast.
Telia küberturbe valdkonna juhi Aigar Käisi sõnul kasvas õngitsusrünnakute arv teise samba pensioniraha väljamaksete ajal kaks korda.
«Õngitsuskirjade ja -rünnakute kaudu püüavad küberkurjategijad inimestelt välja petta nende pangakontode paroole, et üle võtta pangakontod ning need rahast tühjendada. Nägime septembri alguses selliste rünnakute kahekordset kasvu ning eeskätt olid need suunatud just pangaklientide vastu,» selgitas Käis.
Kurjategijate üks levinumaid skeeme on libakirjade levitamine, millega püütakse jätta mulje, nagu kirjutaks pank oma kliendile, paludes täpsustada oma konto paroole ja salasõnu. «Telia e-posti turvafiltrid tõkestavad iga nädala Eestis ca 5 miljoni kahtlase sisuga e-kirja jõudmise adressaatideni,» lisas Käis.
Telia küberturbe valdkonna juhi sõnul ei tohiks inimesed kunagi avaldada oma kasutajakontodega ega krediitkaartidega seotud andmeid, nagu PIN koodid ja salasõnad - ei telefonikõne ega e-kirja peale.
«Ükski pank, sidefirma, veebipood, ametiasutus ega muu ametlik ettevõte ei palu kliendil kunagi oma salasõnu, PIN-koode ja krediitkaardi numbreid telefoni teel edastada või sisestada neid e-kirjast lähtuvale veebivormile. Seega on oluline meelde jätta, et kõik rahaasjad toimuvad panga keskkondades ning interneti ja kõneteenustega seotud asjad sideoperaatori keskkondades,» rõhutas Käis.
Soovitused, mida teha, et internetis veedetud aeg oleks võimalikult turvaline: