Haridusühendused: Eesti õpetajate järelkasv on takerdunud

Klassiruum. Pilt on illustratiivne. Foto: Maroke / Shutterstock

Tänasel õpetajate päeval tunnevad mitmed Eesti haridusühendused muret, kuna õpetajate vajadus on suurem kui õpetajaid tööle tuleb ja jääb. Riigikogule ja valitsusele saadetud pöördumises rõhutatakse, et riigil tuleks võtta siinkohal poliitiline ja reaalne vastutus. 

Kõikide haridustasemete õpetajate ning õppejõudude järelkasvu küsimus on ühenduste teatel erinevate uuringute ja reaalse elu tõttu teravalt tõusetunud. «Õpetajate vajadus on suurem, kui hetkel uusi õpetajaid tööle tuleb ja tööle jääb. Suur hulk õpetajaid läheneb pensionieale või on juba pensioniealised,» põhjendatavad haridustöötajad.

Kuivõrd järelkasvu küsimust on arutatud riigikogu saalis, kultuurikomisjonis, kõikides fraktsioonides, haridustöötajaid ühendavates organisatsioonides ning paljude haridusedendajatega, leiavad ühendused, et tegevuste algatamine on siiski pikaldane. «Riik peab võtma poliitilise ja reaalse vastutuse Eesti hariduse jätkusuutlikuks kujunemisel,» usuvad pöördujad. 

«Õpetajate järelkasv on takerdunud. Õpetajakutse väärtustamine ja õpetajate järelkasvu tagamine vajab kõigi tasandite süsteemset koostööd. Valitsuse pädevuses on töötada välja tegevusplaan ja koordineerida selle elluviimist, et Eesti haridussüsteem liiguks jõudsalt isiksus- ja arengukesksuse poole,» kirjutatakse pöördumises ja viidatakse ühtlasi riigikogu kultuurikomisjoni Aadu Musta varasemale ettepanekule valitsusele. 

Ootused õpetaja töö kvaliteedile, kestvusele ja sisule on haridustöötajate hinnangul kasvanud, aga töötasu muutunud jälle pole. «Oleks mõistlik võtta haridustöötaja ehk õpetaja, õppejõu, kutseõpetaja jne, kui kõrgelt haritud tippspetsialisti palgaarvestus osadeks lahti ja mõtestada ümber tegelikuks töötasuks,» pakuvad ühendused välja. 

Haridusühendused ootavad riigikogult ja valitsuselt programmi õpetajate järelkasvu jätkusuutlikkuse tagamiseks, palgamiinimumi sidumist keskmise palgaga, ameti töösisu korrigeerimist vastavaks tegeliku tööajaga kui ka kõigile koolidele tasuta ligipääsu tagamist Eesti e-õppematerjalidele. Niisamuti loodavad haridusühendused lisatöö tasustamisele, mis hõlmaks näiteks nii konsultatsioone, õppematkasid, klassijuhatamist kui ka HEV õpilaste, sh ka andekatega tegelemist. 

«Soovime näha, et riik võtab poliitilise ja reaalse vastutuse Eesti hariduse jätkusuutlikuks kujunemisel, loob stabiilse ning ajakohase süsteemi koolipidajale, koolijuhile ja õpetajale õppetöö ning sellega kaasneva lisatöö väärtustamiseks ning väärikaks tasustamiseks,» lõpetavad ühendused pöördumise. 

Haridusvaldkonna töötajate nimel kirjutasid pöördumisele alla Õpetajate Ühenduste Koostöökoja 22 haridusühendust:

Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts, Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing, Eesti Geograafiaõpetajate Ühing, Eesti Haiglaõpetajate Selts, Eesti Haridustehnoloogide Liit, Eesti Informaatikaõpetajate Selts, Eesti Käsitööõpetajate Selts «Aita», Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit, Eesti Keelepööre, Eesti Keemiaõpetajate Liit, Eesti Kehalise Kasvatuse Liit, Eesti Klassiõpetajate Liit, Eesti Kunstihariduse Ühing, Eesti Lasteaednike Liit, Eesti Majandus- ja Ettevõtlusõpetajate Selts, Eesti Matemaatika Selts, Eesti Muusikaõpetajate Liit, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu Kooliraamatukogude sektsioon, Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit, Eesti Tööõpetajate Selts, Inimeseõpetuse Ühing, MTÜ Hea Algus