Vähenenud õppekohad suurendasid kesklinna koolides konkurssi

Foto: Scanpix / kollaaž Katri Karing

Tallinna ülelinnalise vastuvõtuga koolide õppekohtadele on tänavu mullusest suuremadki konkursid, sest mitmes neist võetakse katsetega vastu mullusest vähem lapsi.

Gustav Adolfi gümnaasium (GAG) võtab konkursiga sel aastal vaid ühe klassitäie lapsi, samuti Tallinna Inglise kolledž, milles teine paralleelklass alustab õpet rahvusvahelise õppekava järgi.

Inglise kolledži katsed algavad juba sel pühapäeval, praeguseks on neile registreerinud üle 400 lapse. Kool võtab vastu 24 õpilast riikliku õppekava järgi alustavasse klassi, teine klassitäis hakkab õppima rahvusvahelise õppekava järgi inglise keeles.

Enamik soovijaid registreeris end aga just riikliku õppekavaga klassi. «Üle kümne lapse on seal ühele kohale. Seda on palju,» sõnas õppedirektor Anu Parts. «Möödunud aastal oli väiksem konkurss. Laste arv ei tohiks olla nii palju suurenenud, siin on oma mõju ehk selles, et kohti on meil vähem.»

GAGis, kus täna on viimane päev avaldusi esitada, oli hommikul registreerunuid juba 257, mis teeb konkursiks samuti ligi 10 last kohale. Õppejuht Tiivi Pikhof ütles, et konkurss on tõusnud, sest eelmisel aastal oli küll soovijaid rohkem (ligi 400), aga siis avati kaks eri õppesuunaga klassi, nüüd vaid prantsuse suunaga klass.

«Minu meelest on sel aastal lapsevanemad rahulikumad. Vähem on tulnud soove katsete aja vahetamiseks, mida eelmisel aastal sooviti väga palju, sest ilmselt taheti siis korraga väga paljudesse koolidesse kandideerida,» rääkis Pikhof.

Katseid tehakse järgmisel reedel ja laupäeval ning ühel lapsel kulub selleks umbes tund. «See ei ole pearagistamine. Koos õpetajatega tehakse midagi, siis loetakse individuaalselt õpetajale midagi ette,» kirjeldas ta praktilise töö ja vestluse vormi. «Et võõrkeelt süvendatult õppima hakata, on eelduseks see, et eesti keel on juba lapsel elementaarses mõttes selge – ta oskab lugeda üsna soravalt ja kirjutab ka,» rääkis Pikhof.

«On selge, et see, kes ei loe nii hästi, kirjutab vigadega või ei oska nii hästi arvutada, ei pääse konkursist läbi,» tõdes Pikhof, et 10 last kohale on igal juhul tugev konkurss. «Enamikule lastele peame me ju ütlema, et nad ei saa meie kooli, enamus peab lahkuma pettumusega.»

Veidi rahulikum on esialgu olukord Prantsuse lütseumis, kus katsetele oli end täna hommikuks registreerinud 89 tüdrukut ja 63 poissi. Registreerimine on veel hoos, dokumente võetakse koolis vastu järgmise nädala lõpuni, mil kindlasti lisandub veel korralik hulk soovijaid. Lütseumi õppealajuhataja Anne Küüsmaa sõnul on koolis olnud igal aastal sarnane konkurss, keskmiselt 4-5 tüdrukut ja 3-4 poissi ühele kohale.

«Meie lapsevanemad on alati katseid rahulikult võtnud,» ütles Küüsmaa. «Aga meie vanemad saavad ka suhteliselt ruttu katsete tulemused teada ja pikka närveerimist ei ole.»

Reaalkoolist ei õnnestunud Postimehel täna infot saada.

Katsetel kodulähedases koolis

Lapsevanem Janek Barndõk registreeris oma tütre katsetele GAGi ja Tallinna reaalkooli. «Oli kaks suurt kriteeriumi, mis samavõrd tähtsad: üks, et oleks väärt ja arvestatav kool, teine see, et oleks nii kodu lähedal kui võimalik.» Nimetatud koolid sobivad eraldi elavate vanemate mõlema kodu asukohtadega hästi.

Ajad klapitati nii, et ühel päeval käib tüdruk ühes, teisel päeval teises koolis katsetel. Et valitud koolid on erinevate suunitlustega, Barndõki ei häirinud. «Mina arvan, et ükski lapsevanem ei tea, mida sellises vanuses laps õppida tahab. Ma ei arva ka, et selles vanuses oleks võimalik lapse andekust mõõta,» ütles ta.

Ka sellele, et laps ei pruugi kumbagi kooli pääseda, on peres mõeldud: «See ei ole meile katastroof, kui ta sisse ei saa. Olen veendunud, et perekond on olulisem mõjutaja kui see, kus koolis laps käib. Oleme lapsele ka öelnud, et sel pole tähtsust – vaatame, kuhu kooli saab. Me ei ole öelnud, et pead hästi katseid tegema, et tingimata sinna kooli sisse saada.»

--
Praktilise töö ja vestluse sisu GAGi 1. klassi kandideerijale
Ootame, et prantsuse keele klassi kandideeriv laps:
* oskab lugeda lihtsamat trükitähtedes teksti ja mõistab loetut;
* oskab kirjutada lihtsaid sõnu ja lühilauseid;
* oskab liita ja lahutada 12 piires;
* tunneb geomeetrilisi kujundeid;
* oskab kasutada võrdluseid (suurem, väiksem, kitsam, laiem, pikem, lühem), aja- ja kohamääruseid (vasakul, paremal, all, üleval, peal, ees, kõrval, taga, keskel, eile, täna, homme);
* oskab lahendada loogikaülesandeid (üldistada, järjestada, rühmitada, jätkata loetelu);
* suudab keskenduda ja sooritada lühimälu ülesande.

* Praktilise töö ja vestluse ajal vaatleme lapse sotsiaalseid ning emotsionaalseid oskusi, koostöövalmidust, tähelepanu, keskendumisvõimet ja aktiivsust.
* Vestluse käigus hinnatakse lapse teadmisi iseendast ja perekonnast, samuti ajataju (aastaajad, kuud, nädalapäevad) ja kella tundmist (täistund).
/Allikas: Gustav Adolfi gümnaasiumi koduleht/

Prantsuse lütseumi meelespea lapsevanematele:
* Laps peab olema omandanud koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava.
* Ta peab oskama lugeda lihtsat eestikeelset teksti, mõistma loetut, kirjutada väikest etteütlust suurte trükitähtedega ning arvutada (liita ja lahutada) 10 piires.
* Hindame lapse silmaringi: ta peab teadma oma nime, vanust, elukohta, tundma aastaaegu ja muud teavet last ümbritsevast maailmast.
* Lapsele ei esitata ühtegi küsimust võõras keeles ega nõuta teavet võõraste riikide või linnade kohta.
* Kooliküpsuse eduka tõestamise üks põhieeldusi on kindlasti see, et laps loeb lasteraamatuid ning harjutab iga päev lühikese etteütluse kirjutamist.
* Lapsevanem peab teadma, et meie koolis õpivad lapsed peale emakeele (eesti keele) veel kolme võõrkeelt (prantsuse, inglise, vene) ning et meie koolis on raskem õppida kui muudes koolides. Meie õpilastega peab kodus palju töötama, ja kel selline võimalus puudub, sellel on mõistlikum laps elukohajärgsesse kooli panna.
/Allikas: Prantsuse lütseumi koduleht/