FOTOD ⟩ Vahipataljon mälestas oma tunnuslaulu autorit

Vahipataljoni võitlejad mälestavad reedel Viktor Oxfordi, kes kirjutas Eesti kuulsaima marsilaulu «Jää vabaks, Eesti meri». Võitlejad asetasid mälestustseremoonial pärja Oxfordi puhkepaigale Rahumäe kalmistul.

«Lauludel on omadus ühendada – seda mitte ainult samas rivis, vaid üle põlvkondade,» ütles pataljoni ülem kolonelleitnant Margot Künnapuu. «Enne meid on seda laulu, mida me uhkusega ka oma pataljoni lauluks nimetame, laulnud lugematu arv Eesti sõdureid kolmekümnendatest aastatest alates, mitte ainult siinsamas Mustamäe ja Männiku liivastel luidetel, vaid igal pool, kuhu ajalugu Eesti sõduri paisanud on. Ja just ühtlustunde eest täname me täna siin selle laulu autorit.»

Viktor Oxfordi kuulsa marsilaulu «Jää vabaks, Eesti meri» sõnade esimene versioon ilmus 1916. aastal poeemis «Terasori». 1936. aastal pandi see laul «Vabadushümnina» kirja raamatusse «Kaitseväe ja Kaitseliidu rivi- ja ajaviitelaulud».

1930ndate teisel poolel sai sellest üks enimlauldud laulu Tallinna garnisonis. Üldrahvalikku repertuaari jõudis «Vabadushümn» pärast okupatsiooni algust 1940. aastal, uuesti leidis laul laiemat kõlapinda laulva revolutsiooni ajal 1988. aastal.

Viktor Konstantin Oxford (Oksvort) sündis 1. oktoobril 1893. aastal Jänedal Pirsu külas. Koolihariduse omandas ta Tallinnas, kuhu asutas peale sõda omanimelise tükikoja, kus käis noote trükkimas enamik Eesti heliloojaid.

Viktor Oxford suri 15. veebruaril 1984. aastal 90-aastasena ja on maetud Rahumäe kalmistule. 2004. aasta 1. oktoobril püstitas Vahipataljon Oxfordi kalmule korjanduse abiga soetatud hauakivi.

Vahipataljon kuulub sõjaväepolitsei koosseisu. Pataljoni põhiülesanded on sõjaväepolitseiüksuste ettevalmistamine ja kaitseväelistel ning riiklikel tseremooniatel osalemine.

Vahipataljoni ajateenijad mehitavad presidendi ametiruume auvahtkonnaga. Sellega seoses erineb vahipataljoni ajateenijate sõduri baasõpe teiste väeosadega võrreldes, kuna vahipataljoni sõduritel tuleb läbida ka aukompanii erialakursus.