Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Laste seksuaalse ahvatlemise avastamiste arv kasvas järsult

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pille Alaveri sõnul on groomingu (seksuaalse eesmärgiga kokkuleppe  sõlmimine alaealisega kohtumiseks) eesmärk panna toime mõni seksuaalkuritegu.
Pille Alaveri sõnul on groomingu (seksuaalse eesmärgiga kokkuleppe sõlmimine alaealisega kohtumiseks) eesmärk panna toime mõni seksuaalkuritegu. Foto: Elmo Riig / Sakala

Statistika kohaselt on plahvatuslikult kasvanud kuritegude arv, kus alaealisi seksuaalselt ahvatletakse. Oma osa on selles ka seaduse muutmises.

Kui varasematel aastatel registreeriti laste seksuaalse ahvatlemise kuritegusid maksimaalselt paarkümmend ja 2010. aastal näiteks 13, siis möödunud aastal oli Eestis koguni 57 sellist kuritegu.

Põhja prefektuuri lastekaitsetalituse juhi Pille Alaveri sõnul on sellise kasvu põhjusteks nii politsei tõhusam töö internetikeskkonnas kui ka grooming'u kriminaliseerimine. Grooming on seksuaalse eesmärgiga kokkuleppe sõlmimine alaealisega kohtumiseks. Kuna grooming muutus kuriteoks 2010. aastal, siis on nende kuritegude uurimise tulemusena jõutud rohkem jälile ka laste seksuaalsele ahvatlemisele.

Alaveri sõnul on täiskasvanute eesmärk selliseid kohtumisi kokku leppides hiljem toime panna mõni seksuaalkuritegudest, olgu see siis sugulise kire rahuldamine, vägistamine, seksuaalne ahvatlemine või lapsest pornograafiliste piltide tegemine.

«Sageli kirjeldavad nad lastele väga detailselt, mida nad teha tahavad,» rääkis politseinik. Ta selgitas, et grooming'u puhul on tegemist ka näiteks selliste juhtumitega, mida mullu näitas «Pealtnägijas» tehtud eksperiment.

Alaveri sõnul on grooming'u kriminaliseerimisest politseile palju abi. «Kui varem täisealine võttis lapsega neti teel ühendust ja rääkis jutte, et saame kokku, mina teen seda ja sina teed mulle seda, siis meil ei olnud võimalust sekkuda,» selgitas Alaver. Seda isegi juhul, kui politseinik tuvastas neti teel lapsega ühendust võtnud inimese. «Ta sai öelda, et tegin nalja, tegin eksperimenti, tahtsin näha, mida laps mulle vastab.»

Alaveri sõnul on grooming paljudes teistes riikides, nagu näiteks Rootsis, juba aastate eest kriminaliseeritud. «Meie sörgime ikka teiste sabas,» tõdes politseinik. Politseiniku sõnul avastatakse sellised kuriteod jälitustegevuse käigus või pöördub mõni kannatanu ise politsei poole.

Hoolimata seksuaalse ahvatlemise juhtumite tõusust, ei saa Alaveri sõnul siiski öelda, et seksuaalkuritegusid oleks hakatud plahvatuslikult rohkem toime panema. «Eks see sõltub sellest, kuidas inimesi teavitatakse, kuidas meedias sellest kirjutatakse,» sõnas politseinik. «Kui millegagi tegeled, siis seda rohkem päevavalgele tuleb. Mida enam netis kaevad, seda enam leiad,» lisas ta.
 

Tagasi üles