Siseminister Kristian Jaani (KE) saatis kooskõlastusringile relvaseaduse muudatuste eelnõu, mille eesmärk on tõhustada relvaloa saamisele eelnevaid kontrollitoiminguid.
Kristian Jaani relvaseadusest: räägime teatud kuritegude puhul eluaegsest relvaloa keelust
Eelnõu ei luba relvaloa taotlemisel terviseandmeid salastada ning näeb ette ka kuritegude loetelu lisamise. «Põhimõtteliselt räägime teatud kuritegude puhul eluaegsest relvaloa keelust,» ütles siseminister.
Jaani lisas, et relvaseaduses soovitakse täpsustada relvaloa andmisest keeldumise aluseid ja muuta relvaloa taotlusprotsess selgemaks ja efektiivsemaks.
Eelnõu eesmärk on anda tervise ja sobilikkuse kontrolli tegijatele rohkem infot, mille põhjal otsust teha. Perearst, kes annab välja kuni viis aastat kehtiva tervisetõendi ja kinnitab sellega, et inimene on relvakandmiseks vaimselt ja füüsiliselt sobivas vormis, peab otsuse tegemiseks pääsema ligi inimese kõigile terviseandmetele.
«Kuna aga tervise osas garantiisid ei ole, on mõistlik anda arstidele ka õigus tervisetõendi kehtetuks tunnistamiseks, kui inimese tervislik seisund peaks vahepeal drastiliselt muutuma,» lisas Jaani.
Eelnõu järgi tuuakse relvaseaduses eraldi välja perearsti kohustus keelduda relvaloa taotlejale tervisetõendi väljastamisest, kui tervisetõendi taotleja on jätnud tervisekontrolli tegemiseks olulise tähtsusega asjaolu avaldamata, sh kui taotleja piirab juurdepääsu oma tervise infosüsteemis olevatele terviseandmetele.
Ka ei tohi relvaloa omanik muuta tervise infosüsteemis arstidele nähtamatuks relvaloa taotlemiseks antud tervisetõendit. Viimane muutub tähtsaks juhul, kui inimene hakkab käima näiteks alkoholiravil või psühhiaatri juures, kes saaks siis vajadusel relvaloa aluseks oleva tervisetõendi kehtetuks tunnistada.
Siis saab tunnistada relvaloa kehtetuks ja võtta relva politseisse hoiule – et vältida vaimse tervise halvenemisel relva kasutamist lubamatul viisil, selgitas minister Jaani.
Ministeerium soovib parandada veel mitut tehnilist laadi aspekti, mis puudutavad relva taotlemist, käsitlemist ja kandmist, aga ka Euroopa Liidu liikmesriikide infovahetust, jahimeeste ja laskesportlaste erandit jm.