EKRE taotleb kohtult koroonakorralduste tühistamist

COVID-19 suhtes kaitstust  tõendab vaktsineerimispass ja -sertifikaat. Foto: Eero Vabamägi

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsiooni liikmed pöördusid halduskohtusse taotlusega tühistada valitsuse koroonakorraldused.

EKRE hinnangul rikuvad piirangud mitut olulist põhiseaduse sätet ning pannakse inimestele ja ettevõtetele kohustusi ebaseaduslikult, edastas erakond.

EKRE fraktsiooni liikmete hinnangul on õigusvastane valitsuse korraldus 305, sest on vastuolus mitme põhiseaduse paragrahviga, samuti nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) ning korrakaitseseaduse erinevate sätetega.

«Astume selle sammu, sest näeme, et tänane valitsus on ületanud oma volitusi ja asunud valitsema suvaõigusega jõupositsioonilt. Valitsuse koroonapoliitika sõidab külma rahuga üle inimeste põhiõigustest, põhiseaduse printsiipidest, õigusriigi olulistest põhimõtetest. Kui me laseme sellel juhtuda, on neid õigusi pärast uuesti kehtima panna juba palju raskem,» ütles EKRE esimees Martin Helme.

EKRE fraktsiooni liikmed on seisukohal, et valitsuse korralduse meetmete ja piirangutega riivatakse inimeste põhiõigusi ja vabadusi.

Nii on EKRE saadikud seisukohal, et valitsuse korraldusega kehtestatud piirangud tegevustele ja üritustele

sissepääsuks piiravad põhiseaduse 34. paragrahvis sätestatud liikumisvabadust ja 47. paragrahvis sätestatud kogunemisvabadust.

Inimeste terviseandmete kontrollimisega riivatakse põhiseaduse 26. paragrahvis sätestatud eraelu puutumatust, seisab hagis. Õiguskirjanduses on selgitatud, et informatsiooniline enesemääramine tähendab igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse, seetõttu on eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks isikuandmete kaitse.

Ka riivab EKRE saadikute hinnangul valitsuse korraldusega põhiseaduse 12. paragrahvist tulenevat õigust võrdsele kohtlemisele, sest mittevaktsineerimise korral, sealhulgas pärast läbipõdemistõendi kehtivuse lõppu peab tõendama enda nakkusohutust testimisega omal kulul, samal ajal kui riigi kulul vaktsineeritud inimesed pääsevad avalikes siseruumides toimuvatele üritustele ja teenustele ligi ilma enda nakkusohutust tõendamata.

Kaitsemaski kandmise kohustusega riivatakse põhiseaduse 26. paragrahvis sätestatud eraelu puutumatust, sest nimetatud õigusnormi kaitseala hõlmab isikute kehalist enesemääramist või puutumatust, seisab hagis.

Kaebajad on seisukohal, et valitsus ei saa delegeerida delikaatsete isikuandmete kontrollimist ja nende isikusamasuse tuvastamist eraettevõtetele.

«NETS sätestab, et isikuandmeid võib töödelda avalikes huvides nakkushaiguse leviku tõkestamise eesmärgil kas terviseamet, eri- või hädaolukorras ka korrakaitseorgan. Seega on korralduses seaduse piire ületatud, sest korraldus delegeerib riikliku järelevalve teostamise pädevuse korrakaitseorganiks mitteolevatele eraõiguslikest juriidilistest isikutest kolmandatele isikutele (avalike ürituste korraldajatele ja toitlustus-, meelelahutus jms teenuse osutajatele),» seisab hagis.

«Samuti on delegeeritud eraettevõtetele isikusamasuse kontroll ehk pandud neile kohustus kontrollida inimeste dokumente. Vastavalt NETS-ile ja korrakaitseseadusele saab riikliku järelevalve teostamise raames tuvastada isikusamasust üksnes terviseamet ning politsei- ja piirivalveamet. Seaduses puudub võimalus, et valitsus võib terviseandmete kontrolli ja isikusamasuse kontrolli volitada ettevõtetele nakkushaigusega võitlemise eesmärgil,» seisab hagis.

Kaebajad leiavad, et valitsus on oma korraldusega rikkunud õigusriigi toimimiseks vajalikke proportsionaalsuse, mõõdukuse ja vajalikkuse põhimõtteid.

EKRE-t esindab kohtus advokaadibüroo Järve, Otti ja Partnerid OÜ.